/nginx/o/2008/07/22/59207t1h10ed.jpg)
Viimaste aastate majanduskasvu ajal on sageli räägitud ühiskonna järjest suuremast kihistumisest – nüüd kinnitab seda ka statistika.
Majanduskasv suurendas vaeste hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikas on kõik Eesti elanikud keskmise sissetuleku järgi jaotatud viide gruppi, kus kõige madalama ja kõige suurema sissetulekuga inimeste vahel haigutab 5,6-kordne vahe. Vaesuses elas 2006. aasta andmetel Eestis 259 000 inimest, ehk 19,5 protsenti elanikkonnast. Aastaga oli vaesuses elavate inimeste arv kasvanud 6,5 protsenti.
Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja Merle Paatsi hinnangul mahub tekkinud vahe siiski statistilise vea piiridesse ning sestap ei taha tema öelda, et vaesuses elavate inimeste hulk on suurenenud.
«Meil on praegu veel liiga vähe andmeid, et tekkinud olukorda trendiks pidada ning sestap on meie hinnangul vaesuses elavate inimeste osakaal jäänud samaks,» rääkis ta. «Kui saame 2007. aasta andmed, siis nendest võib hakata juba trendi välja lugema.»
Pensionid sörgivad sabas
Eestis on Paatsi sõnul kokku umbes 600 000 leibkonda, kellest uuringusse oli kaasatud üks protsent ehk 6000. Reaalselt vastasid ankeetidele siiski pisut enam kui 5000 leibkonda ning selle järgi statistika tehtud ongi.
Kõige suurematesse raskustesse sattusid 2006. aastal eakamad inimesed ning leibkonnad, kus raha teenib vaid üks inimene. Viimaste all peetakse silmas eelkõige üksikvanemaid, kellel on lapsi raskem kasvatada kui kahe tööl käiva vanemaga peredes.
Eakate probleemid suurenesid aga eelkõige seetõttu, et pensionikasv jäi tuntavalt alla keskmise sissetuleku kasvule. Kui töölkäijate sissetulekud suurenesid 2006. aastal 22 protsenti, siis pensioniealistel mõõdeti kasvuks 16 protsenti.
Suhtelise vaesuse määraks peetakse statistika järgi summat, mis on ühes kuus väiksem kui 60 protsenti keskmisest sissetulekust. Keskmine sissetulek on omakorda summa, millest pooled inimesed teenivad rohkem ja pooled vähem. Keskmisest aritmeetilisest sissetulekust on see mõnevõrra väiksem.
Poliitikud ja majandusspetsialistid peavad kihistumise suurenemist ja vaeste hulga mõningast kasvu kiire majandusarengu tingimustes aga mõneti paratamatuks.
«Kiirest kasvust võidavad esimesena need, kes on majanduses ja tööturul aktiivsemad,» ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees reformierakondlane Jürgen Ligi. «Pensionid ja sotsiaaltoetused kasvavad seejuures mõningase viitega.»
Eesti Panga rahapoliitika osakonna ökonomisti Martin Lindpere sõnul ei tähenda statistika siiski seda, et inimesed oleks Eestis vaesemaks jäänud. Tema sõnul on pigem ühtede inimeste elatustase kasvanud aeglasemalt ja teiste oma kiiremini.
Pensionid sörgivad sabas
Lähiaastatel peaks selline trend aga muutuma. «Kui 2006. aastal kasvasid kiiremini ettevõtluse kasumid ja aeglasemalt sissetulekud, siis nüüd on see protsess vastupidine,» märkis Lindpere.
Ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul peaks näiteks eakate elatustaseme paranemine nüüd uut hoogu juurde saama, sest praegu on pensionikasv seotud keskmise palga kasvuga, kuid 2006. aastal see veel nii ei olnud. Näiteks üksikvanemate toetamine on keerulisem, sest neile tuleval aastal veel palju suuremaid toetusi ette näha ei ole.
«Eesti demograafiline olukord ei luba meil pensione ka nüüd kiiremini tõsta ning tulevikus tuleb meil paratamatult mõelda penisoniea tõstmisele,» rääkis Nestor. «Mõne lähiaasta perspektiivis see veel tulemusi ei annaks.»
Ligi hinnangul on keeruline ka üksikvanemate senisest suurem toetamine, sest raske ja kulukas oleks tõeliste abivajajate eraldamine lihtsalt raha vastuvõtjatest.