Kiiruskaamerad toovad peatselt kirjaliku hoiatuse

Tallinna-Tartu maanteele paigaldatud kiiruskaameratest saadava info menetlemise algus venib juba mitu kuud. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) menetluskeskus hakkab peatselt saatma kiiruskaameratest saadud info põhjal kiiruseületajatele hoiatuskirju. Trahvimise alguseni kulub aega ilmselt veel kuu.

Kiiruskaamerate vaatevälja jäänud kiiruseületajatele trahvide saatmine seisab kahe takistuse taga. Üks neist puudutab infosüsteemi, mida ikka veel testitakse. «Loodan, et lähema paari nädala jooksul saab infosüsteem töökorda,» sõnas PPA peadirektori asetäitja Tarmo Miilits.

«Üsna pea hakkame saatma inimestele kirjalikke hoiatusi - mitte küll rahalisi, vaid infot, et olete selles kohas kiirust ületanud. See on ka üks osa sellest, et meie süsteemi testida,» märkis ta.

Miilits ei osanud täpsustada, mis ajast hoiatusteadete saatmisega alustatakse, kuid see jääb vahepealseks etapiks enne seda, kui menetluskeskus saab alustada trahvide väljasaatmisega.

Hoiatustrahvide tegemine seisab lisaks ka seadusloome taga. Eelmisel nädalal algatas riigikogu õiguskomisjon kolme seaduse parandusmenetlused, mis peaksid trahvimenetlust lihtsustama.

«Me ei taha seda, et kui ühel hetkel menetluskeskus käivitub, tuleks tagasilööke kas infosüsteemist põhjustatult - et hoiatustrahvid ei läheksid näiteks valedele kontaktidele, ega ka seadustest põhjustatult - et tööd anda advokaatidele, kes hakkaks hoiatustrahve kohtus vaidlustama ja sealt tuleks negatiivseid otsuseid. See mõjuks kogu riigi õigusmainele,» selgitas Miilits.

Vajalikud seadusmuudatused

Riigikogus tehakse tehnilisi muudatusi liiklusseadusse, mõõteseadusse ja väärteomenetluse seadusse, õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul menetletakse neid võimalikult kiiresti.

«Väärteomenetluse seadustikus lihtsustatakse kirjalikus hoiatamismenetluses juriidilisele isikule trahviteate elektroonilise kättetoimetamise korda. Pakutud muudatuse abil on menetlus kiirem ning riigile vähem kulukas, vältides trahviteate võimalikku korduvsaatmist tähtkirjana,» rääkis ta.

Seaduses sätestatakse, et trahviteade loetakse viis päeva pärast ettevõtte, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ametlikule e-postile saatmist kättetoimetatuks. Varem pidi juriidiline isik sellele teatele kolme päeva jooksul vastama ja kui seda ei tehtud, tuli veel tähtkiri saata.

Samuti täpsustatakse kirjalikus hoiatamismenetluses trahviteate vaidlustamisel esitatavate andmete loetelu. Seni kohustuslikult esitatavatele andmete loetellu lisatakse juhiloa number, isiku sünniaasta ja isikukood.

«Andmete loetelu täiendamine väärteomenetluse seadustikus aitab vähendada menetleja eksimise võimalusi ning tõstab automaatse liiklusjärelevalve ja sellele järgneva kirjaliku hoiatamismenetluse usaldusväärsust,» põhjendas Vaher muudatuste vajadust.

Vaher lootis, et seadusmuudatused jõutakse vastu võtta märtsi esimesel nädalal.