/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/01/18/298574t1h2650.jpg)
Kolmandat ametiaega riigikogus olev Evelyn Sepp ei usu, et külalisriigikogu selle institutsiooni professionaalset toimimist kuidagi parandaks.
Sepp riigikogulase ametiaja piiramisest: usaldus tuleb pika ajaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arutleda võib igasuguste asja üle ja see on igati tervitatav,» ütles Sepp. Kuid ta ei usu, et külalisriigikogu selle institutsiooni professionaalset toimimist kuidagi parandaks. «Küsigem siis, et miks peaks ajalise töötamise piirangu seadma ainult selle institutsiooni liikmetele? Sama hästi võiks ju mõelda ka nii, et hea arst oleks kindlasti parem suhtleja ja inimesetundja kui ta ei töötaks arstina üle kaheksa aasta, või teeks iga kaheksa aasta tagant pausi neljaks aastaks ja teeniks maad ja rahvast mingil muul elualal,» rääkis Sepp.
«Poliitiline mandumine ja eluvõõrus võib inimesi tabada väga kiiresti ja samuti võib see neid üldse mitte tabada, sest nad on ise töökad, avatud ja uudishimulik ning suudavad tõsta oma professionaalsust ning hoida end eluga kogu aeg jooksvalt kursis,» arvas Sepp. Ta lisas, et unustada ei tasu siiski seda, et usaldus teenitakse välja enamasti pika ajaga ning ta ei usu, et Mart Laari või Edgar Savisaart saadaks valimistel teenimatu edu. «Nad on selle nende valijate silmis kindlasti auga välja teeninud,» märkis Sepp.
Ettepaneku valimiste ühel ajal korraldamise kohta arvas Sepp, et siseriiklikult mõjukate valimiste viimine ühele ajale ei oleks mõistlik ja selle tulemusena oleks poliitilist võimu võimalik liialt kontsentreerida.
«Kaoks ka kontrolliv ja korrale kutsuv vahetapp,» nentis Sepp. Ta leidis, et põhimõtteliselt on kõik valimised ka Eesti poliitilistele organisatsioonidele parim ja kontsentreeritum võimalus oma seisukohtade efektiivsemaks selgituseks. «Nii on igal mündil nagu ikka kaks poolt.»
«Mis puudutab aga erakonna siseelu demokratiseerimist, siis olen kindel, et Mart Laar kui kauaaegne partei esimees teab seda ka ise, et selleks on siiski teised mehhanismid kui riigikogu valimisseadus,» ütles Sepp. Sisedemokraatiga tuleb tema sõnul tegeleda ikkagi organisatsiooni sees, muuta enda organisatsiooni poliitilist kultuuri muutes näiteks põhikirja või muid käitumisreegleid ja selleks ei ole vaja muuta põhiseadust.