Läti kiirlisaeelarve illustreerib valitsuse poliitika ettemõtlematust

Veiko Spolitis. Foto: Toomas Huik

Läti valitsus tegi lisaeelarves muudatused 10. juuli istungjärgul. Üleeile jõudsid need muutused, millega plaaniti 5,2639 miljardit latti sissetulekuid ja 5,2556 miljardit kulutusi, seimi kõikidesse komisjonidesse, ja juba eile, esimesel lugemisel, võeti need 51 poolt- ja 46 vastuhäälega vastu. Üks saadik jäi erapooletuks.

Enamik opositsioonierakondade esindajaid kutsus saadikuid sellise eelarve vastu hääletama.

Nende põhiargumendid olid, et sama valitsuskoalitsioon, kes praegu nõuab lisaeelarve kärpimist, ei kuulanud opositsiooni ja on viimased kolm aastat ajanud vastutustundetut eelarvepoliitikat, sest alles 2008. aasta eelarvesse oli plaanitud ka ülejääk.

Lisaks kõlas argument, et valitsus võttis esimest korda Läti ajaloos eelarve vastu kinnisel istungil, ja muudatusi tehti sellise kiirusega, et parlamendiliikmetele jäeti sisuliselt vaid kolm päeva mahuka infoga tutvumiseks.

Konservatiivset Rahvaerakonda esindav seimi eelarvekomisjoni esimees Kārlis Leiškalns teatas aga, et lisaeelarve muudatuste vastuvõtmine praegu, kui Läti ajaloo pikima parlamendi istungjärgu lõpuni on jäänud vaid kaks päeva, on «ajaloo nõue, mitte aga mingi koalitsiooni enamuse kapriis».

Eelarvekomisjoni esimehe erakonnakaaslane, rahandusminister Atis Slakteris aga kutsus saadikuid hääletama eelarvemuudatuste poolt, teatades, et opositsioon võib küll oma avaldusi teha, kuid palus rahvasaadikutel olla optimistlikud ja mõelda pensionäride heaolule, sest eelarve muudatused tõstavad muu hulgas pensione ja teisi sotsiaalmakse.

Eelarves lubatud pensionitõus pole eriti märkimisväärne ja sai teoks tänu survele, mida tekitasid vastloodav erakond Teistsuguse Poliitika Eest, sotsiaaldemokraadid ja pensionäride liit oma nõudmistega muuta pensioniseadust. Selle üle toimub Lätis selle aasta 23. augustil ka rahvahääletus.

Nimelt laekuvad siiamaani sotsiaalmaksud sotsiaalfondi lisaeelarvesse, ja juba mitu aastat järjest on kõik Läti valitsused põhieelarve tasakaalustamisel kasutanud sotsiaalfondi raha, mida on üle jäänud. Ka praeguste muudatuste käigus kasutatakse 1,2208 miljardit latti sotsiaalfondi raha.

Opositsioon on märkinud, et järelikult on bluff valitsuste esialgne plaan kärpida 5,9 protsenti eelarve baaskulutustest.

Tegelikkuses on Läti valitsus eelarve muudatusi teinud Läti jätkusuutlikkuse arvel.

Ajal, kui parlamendile ja valitsusele on antud lisaraha, teaduse arendamisele mõeldud raha on kärbitud, ja lisaks sellele hulk Euroopa Liidu fondide Läti kaasfinantseeritud projektiraha lihtsalt külmutati.

Euroopa Liidu fondide haldamise portfellita minister Normunds Broks (Isamaa) avaldas selliste eelarvemuudatuste üle nördimust, sest näiteks 150 valitsuse määrusest, mida on tarvis erinevate ELi projektide algatamiseks, on vastu võetud vaid 34, ja selle aasta juuniks oli Läti suutnud hallata vaid 76 protsenti ELi 2004–2006 eelarveperioodi rahast.

Oma nördimust ei suutnud peita ka opositsioonis oleva Uue Aja erakonna peaministrikandidaat ja praegune Euroopa Parlamendi liige Valdis Dombrovskis, kes nimetas seesuguseid eelarvekärpeid «suitsukatteks, mille taga toimuv ELi projektide sulgemine sisuliselt tähendab Läti praeguse valitsuse krahhi ELi raha haldamisel».

Läbi on kukkunud ka plaan ministeeriumide ametkonda viis protsenti kärpida, jääb vaid täitmata kohtade kärpimine.

17. juulil toimuval Läti parlamendi kevadise istungjärgu viimasel istungil tõenäoliselt kordub parlamendis eilne hääletustulemus. See, kui efektiivselt suudab Läti valitsus edasi toimida, kui nad juba praegu said eelarvemuudatuste tegemiseks vaid 51 poolthäält, näitavad eesseisvad rahvahääletused ja olukord maailma majanduses.