/nginx/o/2008/07/14/56879t1h94dc.jpg)
Festival Klaaspärlimäng, mis on nime saanud Hermann Hesse kultusromaaniks kujunenud peateose järgi (Helga Krossi meisterlikus tõlkes ilmunud 1972 ja 2005), pakub homsest 27. juulini Tartus laia valikut türgi sultanite muusikast Peeter Volkonski plaadikeerutuseni.
Eri aastate Klaaspärlimänge ühendab kõrge professionaalne tase ja isevärki üllatused – tõeline mäng väärib küünlaid ainult siis, kui see iga kord eelmistest erineb. Tänavuse festivali esinejad on maailmanimega muusikud väga erineva maitsega muusikahuvilistele: Euroopa Liidu Barokkorkester, ansambel Villancico, segakoor Latvija, Tobiase keelpillikvartett, saksofonistid Anders Paulsson ja Ulli A. Ruetzel, klavessiinimängija Lars Ulrik Mortensen, pianist Irina Zahharenkova, klaveriduo Mikalai–Ratassepp.
Estonia Seltsi segakoori, ansambli Paukenfest ja kammerkoori A. Le Coq kõrval pakuvad põnevust sellised kooslused nagu Trio Rähni – Koyama – Geringas ning duo Rein Kilk & Olav Ehala.
Dirigendikeppi hoiab lisaks Risto Joostile ja Peeter Saanile ka türklane Emre Araci, kelle esinemisest tõotab tulla midagi erilist.
Türgi sultanite heliloomingu kontserdil 20. juulil kõlab küll 19. sajandi sultanite muusika, kuid kindlasti jõudsid Euroopa mõjud türklasteni juba varem. Nagu leiab Edinburghi haridusega Emre Araci, on raske täpselt määratleda aega, kui eurooplased ja türklased esimest korda muusikaliselt kokku puutusid, kuid võib oletada, et see toimus lahinguväljadel.
Ottomanide militaarne muusika mõjutas Euroopa heliloojaid – Araci leiab, et Beethoveni, Haydni ja Mozarti löökpillipartiides on tugevalt tunda türklaste loomingut. Samas ei saa aga öelda, et varane euroopa muusika oleks türklasi pannud vaimustuma.
Üks vanemaid ja vast ka kurioossemaid kirjalikke jäädvustusi, mille Araci on leidnud kahe erineva muusikakultuuri kokkupuutest, pärineb Süleyman I Toreda ajast (1520–66), kui Francois I saatis heasoovlikkuse märgiks sultani juurde oma muusikud.
Sultan kuulas nende mängitud heliloomingu ära, kuid saatis nad pärast seda maalt välja, tuues põhjuseks, et selline malbe muusika võib tema armee distsipliinile halvasti mõjuda. Hiljemgi saatsid Euroopa kroonitud pead sultanitele muusikalisi kingitusi, mida edaspidi ka viisakamalt koheldi.
Kui kõige varasemad muusikakultuuride kokkupuuted olid võib-olla pealiskaudsed, siis 19. sajandil hakati türgi sultanite õukonnas Euroopa muusikat kõrgelt hindama. Sultan Mahmud II kutsus oma õukonda kapellmeistriks kuulsa ooperihelilooja Gaetano Donizetti vanema venna Giuseppe Donizetti. Lisaks temale tegutses Ottomanide õukonnas veel mitmeid itaallastest muusikuid.
Seekord kasutab pärlimäng Tartus ja Tallinnas toimuvatel «Carmina Burana» kontsertidel ka diskori teenuseid, mida pakutakse lausa vürstlikul tasemel: DJ rolli täidab Vürst Peeter Volkonski.
Festival toimub Eestis alates 1995. aastast, kunstiliseks juhiks helilooja Peeter Vähi. Varem on Klaaspärlimängud toonud Eestisse Austraalia Kammerorkestri, Gidon Kremeri, Vadim Repini, Olli Mustoneni ja paljud teised. Loomulikult on festivalil esinenud ka enamjagu Eesti tuntud muusikutest: Kalle Randalu, Eri Klas, Järvide n-ö dünastia, Andres Mustonen, Tõnu Kaljuste ja mitmed teised.
Eesti Kontserdi ja ERP koostööprojekti aitas algaastatel korraldada ka Pärnu linnavalitsus, tänavu on Klaaspärlimäng kolinud üle Tartusse.
Suviste festivalide vähesuse üle eestlased kurta ei või, kuid Klaaspärlimängu ei saa oma ülemaailmselt kokku kogutud muusikahelmestega teiste festivalidega segi ajada.