Tiina Kolk: köitev ajalootund Vikerraadios
Professor David Vseviovi saatesari «Müstiline Venemaa» Vikerraadios on paelunud kuulajaid selle algusest peale 1997. aasta veebruaris. Kõneldud on Bütsantsi keisrite ja Venemaa kroonitud peade elust, nende teele sattunud ja teekonda kujundanud tähelepanuväärseist isikuist, samuti Nõukogude ajast.
Vseviovi jutustusi, mis on küll tulvil huvitavaid fakte, põnevaid kõrvalepõikeid, näiteid ja paralleele, viiteid kirjandusele jms, on siiski kerge jälgida.
Kõigis Vseviovi saadetes torkab silma, et autorit huvitab küsimus võimust: inimese ja võimu suhe, mida teeb võim inimeste ja ühiskonnaga jne.
«Müstilise Venemaa» proloogiks võib pidada paarikümnest saatest koosnenud plokki Rooma keisritest, autoreiks olid Vseviov ja kadunud Terje Soots. Järgmises saatesarjas hakkasid nad toonaste kuulajate soovil käsitlema Bütsantsi. Sellele järgnes saatesari 18. sajandi Venemaa naisvalitsejaist. Neist värvikaim oli muidugi tahtejõuline sakslanna, võimu nimel uued kombed ja usutunnistuse omaks võtnud Katariina II.
Seejärel tuli Vseviovil ja Sootsil idee rääkida Nõukogude Venemaast. Nüüd ongi ajalooprofessor saade-saatelt uidanud pöördelisele ajale eelnenud radadel ja põhjalikult peatunud maailma muutnud sündmustel, avanud huvitavaid tahke võtmeisikute ja nende kaaslaste tegemistes.
Vikerraadio ühe kuulatavama saate materjalide põhjal on ilmunud raamat «Bütsantsi keisrid» ning saate tegemine andis Vseviovile tõuke üllitada eesti keeles Venemaa ajalugu. Vladimir Sergejeviga kahasse kirjutatud koguteosest «Venemaa – lähedane ja kauge» on ilmunud juba kaks köidet ning kolmas on koostamisel.
Aga «Müstilise Venemaa» kuulaja saab siiski kogeda vahetuse võlu ja nautida ajalooprofessori suurepäraseid loenguid. Muide, saatesarja ja raamatu «Bütsantsi keisrid» eest sai David Vseviov aastal 2005 kultuuripreemia.