Arctic Sea arvatavad kaaperdajad tutvusid Eestis

Kui Arctic Sea kaaperdamises kahtlustatavaid mehi suvel Moskva kohtus üle kuulati, püüdis Eestiga seotud Jevgeni Mironov oma nägu fotograafide eest varjata. Foto: Reuters / Scanpix

Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamist uurivad viis riiki pikendavad ülehomme lõppevat uurimistäht­aega, ehkki üldjoontes on uurijatel laevaga juhtunust selge pilt – kuigi keegi pole Venemaal vahi all olevate väidetavate kaaperdajatega rääkinud.

Eesti, Läti, Rootsi, Soome ja Malta uurijad on piirdunud sellega, et on selgitanud oma riigis aset leidnud sündmusi, mis on kaaperdamisega seotud.

«Arvan, et saame lõpuks teada, miks need mehed sellele laevale läksid,» ütleb Eestis uurimist juhtiv riigiprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp. Kaheksast väidetavast kaaperdajast on kuus Eesti taustaga.

Et Venemaa viie riigi uurimisrühma ei kuulu, tuleb siin iseseisvalt selgitada, kust väidetavad kaaperdajad relvad hankisid, kust merele läksid ja mis asjaoludel üldse kokku saadi.

«Need mehed kuuluvad ühte tutvusringkonda,» võtab Lepp kokku meeste tausta. Enamikul neist on ühine kriminaal­ne minevik – nii mõnedki neist on Eestis koos vanglas istunud. Seda juba viis aastat tagasi.

Ametlikult on kaaperdamises kahtlustatuist varem kriminaalkorras karistamata vaid üks, kehtiv karistus on kahel. Ülejäänuil on kriminaalkaristus kas kustunud või pole uurimisorganid nende puhul kahtlustest kaugemale jõudnud.

Meeste jutt, et nad sattusid merehädalistena Arctic Sea pardale, on vale. Laevale mindi kurjade kavatsustega. Seda tõendab kas või see, et kaks kriminaalhoolduse all viibinud ja välismaale laevale tööle minekuks luba küsinud Eesti elanikku esitasid kriminaalhooldajaile fiktiivsed töölepingud.

Arctic Sea meeskonna liige Mihhail Potehhin on öelnud, et kaaperdajad esitlesid end politseinikena, sidusid meeskonnaliikmed kinni ja sulgesid kajutitesse. Sealt lasti mehi välja vaid tööle, näiteks Potehhinil kästi üle värvida Arctic Sea nimi. Et meeskond kaaperdajate korraldustele alluks, olevat laevale tunginud lavastanud kaablijupiga kinniseotud kätega Potehhini ja veel ühe mehe näidishukkamise.

Vale on ka kaaperdajate kaitsjate väide, et mehed läksid mootorpaadiga Pärnust merele proovisõitu tegema, misjärel neil kütus lõppes ja nad merehädalistena Gotlandi ja Ölandi vahel Arctic Sea pardale lubati. «Ma usun, et teame, kustkaudu alused liikusid, ent me ei saa seda veel avaldada,» ütleb Lepp.

Et kaaperdajad ei saanud üksi tegutseda, on viie riigi uurijad otsinud oma territooriumil võimalikke kaasosalisi. Kuigi kaaperdajaid seob Eesti, pole neli kuud kestnud uurimine siit ühtegi kahtlusalust lisanud.

Kes kaaperdamise taga on, pole teada. Briti lehe Sunday Times andmetel juhtis laeval sündmusi varem Paldiskis kütusefirmas Alexela töötanud lätlane Dmitri Savin, kes nõudis laeva omanikult lunarahaks üle 23 miljoni krooni.

Savin on Venemaal uurijatele öelnud, et tema palkaja oli «rikas ärimees» Vladimir Jarovoi, kes asutas keskkonnakaitsefirma GreenHouse ning palkas Savini 62 584 krooni suuruse kuupalga eest jälgima heitmete uputamist Läänemerre.

Et uurimises on palju lahtisi otsi, vajavad Eesti, Läti, Soome, Rootsi ja Malta uurijad lisaaega. Nii otsustatigi 15. detsembril Tallinnas peetud nõupidamisel, et uurimistähtaeg lükkub 31. detsembrilt edasi.

Segane juhtum
•    Malta lipu all sõitev Arctic Sea väljus Soomest Pietarsaari sadamast 22. juulil, et jõuda 4. augustil Alžeeriasse Bejaia sadamasse.
•    Laeval oli 6700 kuupmeetrit puitu hinnaga umbes kaks miljonit dollarit (21,74 miljonit krooni).
•    24. juulil hõivasid tundmatud mehed laeva Gotlandi ja Ölandi lähedal. Jälgede segamiseks väideti raadioühenduses omanikfirmaga, et laevale tungis Rootsi armeeüksus, kes sealt pärast mõnetunnist läbiotsimist lahkus.
•    17. augustil hõivas laeva Aafrika lähedale jõudnud Vene sõjalaeva Ladnõi meeskond, kes pidas kinni kaheksa väidetava kaaperdamisega seotud isikut – Eestiga taustaga Jevgeni Mironovi, Igor Borissovi, Dmitri Bartenevi, Andrei Lunevi, Aleksei Bulejevi ja Aleksei Andrjušini ning Lätiga seotud Dmitri Savini ja tema poolvenna Vitali Lepini.