/nginx/o/2008/03/01/23034t1hffde.jpg)
Koalitsioonipoliitikud uurivad sotsiaalkulude kokkuhoidu arvestades, miks Eestis nii palju inimesi puudega seotud toetusi saab.
Eesti maksab Euroopas enim puudetoetusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) statistika järgi saab Eestis puude tõttu sotsiaaltoetust üle 8000 inimese igast sajast tuhandest elanikust, millega edestame konkurentsitult kõiki 26 ülejäänut liikmesriiki, kirjutas
.
Puudetoetuste maksmine kasvas statistika järgi Eestis pea kahekordseks aastatel 2000–2001, mil rakendusid näiteks hooldajatoetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, puudega täiskasvanu toetus ja täienduskoolitustoetus.
Selliseid riiklikke toetusi sai Eestis mulluse seisuga 115 000 inimest, kellest põhiosa olid pensioniealised.
Puudetoetuste määramine suurenebki plahvatuslikult pensioniikka jõudnud inimeste rühmas ja kogu elanikkonda arvestades on nende osakaal millegipärast suhteliselt ebaproportsionaalne.
Seega on poliitikutel kahtlus, et puudetoetused ei lähe sinna, kuhu vaja, vaid on muutunud omamoodi väikeseks pensionilisaks.