Omavalitsusi tabab hiidkärbe

Rahapuudus pitsitab mitmel pool. Foto: Lauri Kulpsoo

Valitsuse läinudneljapäevane kärpeistung lõppes kokkuleppega, et 2009. aasta riigieelarvest tuleb otsustavalt maha tõmmata kohalike omavalitsuste tarbeks mõeldud raha.

Postimehe andmetel tähendab linnu ja valdu valusalt puudutav otsus, et omavalitsused jäävad ilma summast, mis kõigub poole miljardi ja miljardi krooni vahel. Vähendamine ootab nii kavandatud investeeringuid kui omavalitsuste tasandusfondi. Lisaks kavatseb valitsus kehtestada omavalitsustele senisest märksa karmimad laenutingimused.

Omavalitsustelt sadade miljonite kroonide mahalõikamisel oli ministritele moraalseks toeks Euroopa Keskpanga juuni alul valminud raport liikmesriikide avaliku sektori rahanduse kohta. Keskpank ütleb Eesti puhul otse välja, et siinse laenuriski taga seisavad omavalitsused, mistõttu tuleb valitsusel muuta enam kui kümne aasta tagust laenamise korda.

Ministrid andsid endale aru, et omavalitsuste «rahakoti kallale minek» toob kaasa linna- ja vallajuhtide pahameeletormi. Ka on see poliitiliselt riskantne järgmisel sügisel toimuvate kohalike valimiste kontekstis.  

See kabinetis langetatud otsus sündis rasketes vaidlustes. Enne arutasid ministrid pikalt rahandusminister Ivari Padari ettepanekut peatada ajutiselt maksureform. Sel juhul oleks seisma pandud nii oravatele armas tulumaksu alandamine kui sotside lubatud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. IRL oleks aga pidanud loobuma esimese lapse maksusoodustusest.

«Kompromissile oldi üsna lähedal. Reformierakond oli üllatuslikult soostumas oma peamise valimislubaduse ajutise külmutamisega, kuid takistuseks sai IRL,» kirjeldas üks asjaosaline. «Seejärel tegi peaminister Andrus Ansip ettepaneku omavalitsuste kohta.»

Rahandusministeerium andis istungi järel napilt teada, et valitsus on leidnud lahendusi 6,5 miljardi krooni ulatuses. «Suur samm järgmise aasta eelarve raamistiku kokkusaamiseks on tehtud,» märkis Padar. Vajalikust kümnest miljardist on seega ligi 3,5 miljardit kärpimata.