Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Kohtuniku otsus peab olema lapsele parim

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Helve Särgava
Helve Särgava Foto: Raigo Pajula

Harju maakohtu esimees ja kohtunik Helve Särgava nendib, et võrreldes 15 aasta taguse ajaga on suhtumine muutunud ja lapsi määratakse üha enam isade juurde elama.


Kui palju on kohus määranud lapsi elama isa juurde?


Kuna sellist statistikat ei peeta, on see küll kohvipaksu pealt ennustamine, kuid rohkem määratakse laste alaliseks elukohaks ikkagi emade elukohad. Samas, kui 15 aastat tagasi võis julgelt öelda, et kaalukauss oli 90 protsenti emadele ja 10 protsenti isadele, siis nüüd on see kaalukauss liikunud rohkem isade poolele. Julgen öelda, et üle ühe neljandiku juhtumitest määratakse kindlasti isadele. Äärmisel juhul võivad protsendid jaotuda isegi 60:40. Aga fakt on see, et üle poolte vaidlustes jääb laps kindlasti ema juurde elama.



Kui palju üldse hinnanguliselt selliseid juhtumeid kohtus menetlusele tuleb?


Vaidluste arv vähenemist ei näita ja perekonnavaidlusi on üldiselt palju. Kahjuks on nii, et kui vanematel on omavahel konflikt, siis lapsed visatakse alati konflikti altarile. Lapsed on ka need, kellega saab teisele poolele haiget teha ja mõjutada. Kui näiteks vanematel on n-ö kapi jagamine päevakorral, siis öeldakse, et võta see kapp, aga jäta ometi lapsed rahule.



Isad on üha enam pead tõstnud, et tegu on ühiskonna malliga, kui lapsi ema juurde elama määratakse. Mida teie arvate?


Väga palju sõltub sellest, kui vana on laps, ja see on primaar­ne. Kui tegu on kuni viieaastase lapsega, on meile, eestlastele, omane arvamus, et ema juures on tal ehk turvalisem. Arusaadav, et on ka muidugi selliseid n-ö emmesid, kes ei vääri emme tiitlit. Meeste peatõstmine on võib-olla sellest, et nad ei taha enam leppida, et peavad ainult maksma, nad tahavad osaleda ka lapse arengus.



Kas näete selles murekohta, et enamik Eesti lastekaitsjaid, sotsiaaltöötajaid ja ka kohtunikke on naised? Isad on mures naiste n-ö ringkaitse tekkimise pärast.


Kui millelegi muule ei ole rõhuda, siis rõhud ikka naiste peale. Kaebustes, mis mina olen isadelt saanud, on see [ringkaitset puudutav] lause alati esimene. Mina olen alati öelnud, et ära pane siis ennast sellesse olukorda, et naised sinu asju otsustavad. Oluline on, et langetatud otsus oleks lapsele parim. (PM)

Tagasi üles