/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/09/29/242201t1he367.jpg)
Võrreldes varasemate riiklike õppekavadega leiab eile haridusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud gümnaasiumi riiklikust õppekavast uuendusena õppimise käsituse.
Ministeerium defineeris õppimise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Gümnaasiumi õppekava käsitab õppimist õpilase aktiivse ja sihipärase tegevusena, mis on suunatud tajutava informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste, õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele,» kirjutatakse määruse eelnõu 4. paragrahvis.
Kuna eeltoodud õppimise käsituses on kesksel kohal õpilase aktiivne teadmiste konstrueerimise protsess, tuleb eelnõu kohaselt luua gümnaasiumis õppimiseks keskkond, mis soodustab iseseisvat õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist.
«Õppe- ja kasvatustegevuses tuleb vastavalt õpilaste valmisolekule lasta neil endil püstitada omad sihid, õppida töötama nii iseseisvalt kui kollektiivselt ning anda võimalusi erinevaid töömeetodeid katsetades leida õpilastel neile sobivaim õpistiil,» seisab määruse eelnõus.