Uue politsei- ja piirivalveameti keerulist struktuuri tutvustanud tulevane peadirektor Raivo Küüt uskus, et saadud tulemus on optimaalne.
Uue suurasutuse loomisega loodetakse saavutada kokkuhoidu eelkõige just dubleerivate tugistruktuuride arvelt: «Regionaalsete prefektuuride koosseisu ei jää enam personali, rahanduse, logistika või muid selliseid toestruktuure, sest just neis oli kõige rohkem dubleerivaid tegevusi,» kõneles Küüt.
Küüt kinnitas, et kõik kodanikele pakutavad teenused jäävad alles samas mahus. Esialgu jätkatakse ka samades teeninduspunktides, kuid edaspidi võivad mõned kohad muutuda.
Administratsioonijuht Vilve Kalda täpsustas, et uue asutuse loomisega vähendati tugiteenuste mahtu 21 protsendi võrra. «See on hea tulemus, kuid eeldusel, et me õpime, võivad teatud kohandused toimuda veel ka aasta pärast,» lisas ta.
21 protsenti tähendab senise 1170 administratiivtöötaja vähendamist 924le. 70 inimest on juba 1. detsembrist koondatud või teatise kätte saanud. 370 inimest seisavad silmitsi uute tööülesannete, töö asukoha või palgatingimustega.
«Juba suvest alates oleme pannud oma siseportaalis olevasse cv-keskuse taolisse süsteemi üles kõik töökohavahetuse soovijad ning see on väga hästi töötanud,» rõõmustas Kalda. Sellest hoolimata ei ole 25 tugitöötajat uute tingimustega nõus ning neid ootab ilmselt ees koondamine.
Rahaliselt on seis veidi segasem. Esialgu on kokkuhoiu asemel 2008. aastal alustatud asutuste ühendamine lisakulusid toonud. «Kahe aasta vältel on ühendamisega tegelev seltskond ära kulutanud 10,6 miljonit krooni,» sõnas siseminister Marko Pomerants. Koondamistele kulus 16 miljonit krooni.