/nginx/o/2008/07/09/55677t1hb50e.jpg)
Täna avati Vandu külas Kadrina vallas mälestuskivi endisele riigivanemale ja diplomaadile Otto August Strandmanile.
Avati riigivanem Strandmani mälestuskivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Strandman sündis 30. novembril 1875 Vandu külas, õppis 1899-1903 Peterburis ja Tartus õigusteadust, töötas 1903-1905 Tallinnas ja Narvas advokaadina, elas 1905. aasta revolutsioonis osalemise tõttu kuni 1909. aastani mitmes Euroopa riigis paguluses.
1917-1918 oli ta Maanõukogu esimees, 1918-1919 oli Strandman ajutise valitsuse kohtu- ja põllutööminister ning 1919-1920 Asutava Kogu liige.
Maist novembrini 1919 oli Strandman Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, 1920-1921 välis- ja kohtuminister ning 1924 välis- ja rahaminister.
Strandman oli I-V riigikogu liige ning 1921. aastal ka riigikogu esimees.
1927-1929 oli ta Eesti saadik Poolas, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias ning 1934-1939 Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis.
1929-1931 oli ta Eesti Vabariigi Riigivanem.
Tööerakonna üks liidreid Strandman kuulus ka Estonia Seltsi, Eesti Üliõpilaste Seltsi ning mitmete teiste ühenduste liikmeskonda.
Otto Strandman laskis end maha 5. veebruaril 1941, kui NKVD ametnikud tulid teda arreteerima.