Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Eesti Energia tahab katta Maarjamaa rukkiväljadega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rukkipõld
Rukkipõld Foto: Henn Soodla/Pärnu Postimees

Eesti Energia tahab õhutada põllumehi senisest märksa rohkem rukist kasvatama, et panna Narvas püsti kuni miljard krooni maksev bioetanooli tehas.

Idee järgi peaks bioetanooli tehas kerkima Narva elektrijaama külje alla ning hakkama elektrijaamaga tihedat koostööd tegema. Teoorias võiks bioetanooli tehas tootmiseks kasutada elektrijaamas tekkivat auru, viimane omakorda saaks elektri tootmisel küttena kasutada bioetanooli valmistamisel tekkivaid rukkijääke.


Esialgu on tegemist siiski alles ideega, mille tasuvust, hinda ja võimalikkust paberil arvutatakse. Eesti Energia arendusjuhi Alo Kelderi sõnul tehakse tehase rajamise või rajamata jätmise otsus umbes aasta pärast, kui kõik ettevõtmise head ja vead on läbi kaalutud.


Panus põllumeestele


Nii nagu praegu on veel lahtine, kas tehast üldse ehitama hakatakse, ei ole paigas ka tulevane omanikering. Eesti Energia on kaalunud võimalust rajada tehas täielikult ise, kaasata mõni finantsinvestor või hakata uuele tehasele vaid koostööpartneriks.


Seni on analüüsimisel koostööd tehtud kinnisvara- ja meediaärimehe Hans H. Luige osalusega firmaga Bemixe. Kelderi kinnitusel ei tähenda see, et Bemixe saab tulevases ettevõttes automaatselt osanikuks.


Praegu on üheks suuremaks küsimärgiks, kust saada tehasele aastas vajaminevad 300 000 tonni rukkiseemet. Kelderi sõnul on võimalik saada peaaegu kogu vajalik toore Eestist, kui põllumehed suudetakse panna seni söötis seisnud maadel rukkikasvatusega tegelema.


Mullu kasvatati Eestis rukist kokku vaid 61 000 tonni. «Ma ei ole põllumajanduse spetsialist, aga inimesed, kellega me nõu oleme pidanud, peavad rukkikasvatamise arendamist reaalseks,» lausus Kelder.


Ka Eesti Energiat nõustanud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli väitel oleks teoreetiliselt võimalik tehasele vajalik kogus rukist Eestis toota.


«1990. aastate alguses kasvatati Eestis rukist ligi 70 000 hektaril. Kui arvestame, et praegu on keskmine hektarisaak 3,5 tonni, siis hakkaks see kogus vajaminevale lähenema,» rääkis Koppel.


Samas rõhutas Koppel: plaanitava elluviimiseks peaks Eesti Energia suutma põllumehi veenda, et neile pakutakse pidevat sissetulekut. Samuti on põllumeestele oluline teadmine, et rukki eest makstakse piisavat hinda.


Kelderi sõnul sõlmiks Eesti Energia põllumeestega sel juhul pikaajalised eellepingud. Samas ei ole tema kinnitusel firmale  ülioluline, et kogu rukis tingimata Eestist tuleks. «Eelistaksime loomulikult Eestis kasvavat vilja, aga võime seda ka sisse tuua,» märkis ta.


Mitu põhjust


Eesti Energia on bioetanooli tehasest huvitatud mitmel põhjusel. Vedelkütuse tootmine pole energiahiiule võõras, praegu müüb firma põlevkiviõli.


Teisalt annaks bioetanooli tootmine ettevõttele võimaluse saada tasuta saastekvooti.
Seda põhjusel, et biokütuse tootmisest ülejääv praaga, mida hakatakse kasutama elektrikatelde kütmiseks, liigitub biokütuse alla.


«See teebki ettevõtmise meie jaoks atraktiivseks, et saame tehased tihedalt koostööd tegema panna,» tõdes Kelder.

------------------------------------------------------

Biokütus kergitab toidu hinda

Kuigi biokütus katab praegu kaduvväikese osa maailma kütusevajadusest, on ta märgatavalt kaasa aidanud toidukaupade hinnatõusule, sest kütusetehased võistlevad tooraine pärast toidutööstustega.


Teadlased on välja arvestanud, et praegust tehnoloogiat kasutades saaks kogu maailma põllukultuuridest kütust toota vähem kui viis protsenti maailma aastasest vajadusest. Olukord peaks muutuma, kui kasutusele võetakse biokütuse tootmise uus tehnoloogia, mis lubaks laiendada ka tooraine valikut.


Biokütuse kõrval on oma panuse toidu kallinemisse andnud ilmastik, mis ei ole viimastel aastatel paljudes piirkondades maaharimist soosinud. Samuti on toiduainete nõudlus oluliselt suurenenud, sest mitmes suurriigis on inimeste elatustase tõusnud ning maailma rahvastik kasvab. (PM)

Tagasi üles