Mille järele haiseb Tallinna linnavõimu värske konkurss, mille võitja saab pealinnas püsti panna 11 kioskiga toitlustusketi? Lugege artikkel lõpuni ja otsustage ise!
Linnavalitsuse «läbipaistev» K-konkurss mängib võitjale kätte kioskiketi
Sel nädalal ilmusid Postimehes Kristiine, Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Kesklinna linnaosavalitsuse ühesuguse sisuga teated. Nendega anti stardipauk erafirmadele, kes tooks linnapilti
11 uut ühtse disainiga toitlustuskioskit. Asukohad on juba ette antud – viis südalinnas ja teistes linnaosades igaühes kaks.
Ja nüüd tähelepanu! Et üldse kioskiralli starti pääseda, tuleb osalejatel esitada äriplaan, linnaruumiga klappiva kioski projekt koos tehniliste jooniste, värvikoodide, kasutatavate materjalide ja mitmete muude nõuetega.
Kuus tööpäeva finišini
Projekt valmis, tuleb see koos asendiplaaniga eelnevalt kooskõlastada linnaplaneerimise ameti, transpordiameti ja kultuuriväärtuste ametiga. Kõik tingimused tuleb täita ning kooskõlastused saada 15. juuliks. Ehk siis 11 tööpäeva jooksul.
Tavainimesele ei ütle selline ajalimiit ilmselt midagi. Kioskimajanduse ja projekteerimisega kokku puutunud inimesed lajatasid aga selliseid tingimusi ja tähtaega hinnates kui ühest suust: «Absoluutselt ebareaalne!»
Kamp Arhitektid büroo arhitekt Jan Skolimowski välistas konkursi ajagraafikusse mahtumise juba üheainsa faktiga. Nimelt tuleb projekti aluseks võtta täpne ja värske mõõdistatud kaart, mille tellimiseks maamõõdu büroolt kulub vähemalt kuu aega. Konkursi tähtajaks oli aga antud ju ainult 11 tööpäeva!
Seejuures on tähelepanuväärne, et värske konkurss erineb tingimustelt justkui öö ja päev senistest linna kioskirallidest.
Saksamaal nii ei tehta
Näiteks aprillis tegi Kristiine linnaosa konkursi kioskitele, mille rendileping linna maal oli lõppenud.
Isegi juba olemasolevatele ja pisiäridele anti mitmeid kordi lahjemate tingimuste juures uute pakkumiste tegemiseks aega ei rohkem ega vähem kui 18 tööpäeva!
«Donnerwetter!» raius sellistest ajalimiitidest kuuldes vihaselt sakslasest ärimees Klaus-Dieter Lenser. Juba paar aastat Tallinna vanalinna kiirtoitlustusputkasid püsti panna tahtnud, ent seni pika ninaga jäänud mees tulistas nagu automaadist: «See on ebaõiglane. See on ebaaus.»
Alles Postimehe ajakirjanikult konkursist kuulnud Lenser oleks enda väitel kindlasti soovinud osaleda, ent tänaseks alles jäänud kuue tööpäevaga ei suuda kodumaal viibiv mees enda väitel enam midagi teha.
«Ise te ju tahate, et Eestisse tuleks rohkem välisinvestoreid, samal ajal teete aga ebareaalseid konkursse?» küsis Lenser.
Münsteri linnavolikogu endine liige Lenser on eriti sapine põhjusel, et alles pool aastat tagasi taotles ta Kesklinna valitsuselt luba panna Mere puiesteele keskaegne müügikäru, kust turistid saanuks osta saksapäraseid hansa-grillvorste ja muud keskaja-hõngulist kiirtoitu.
Kesklinna vanem Marek Jürgenson ütles talle ära põhjendusega, et «kiirtoitude müügikohtade paigaldamine vanalinna pole vajalik ega sobilik. [See on] esteetiliselt ja hügieeniliselt sobimatu. Kesklinna valitsus jääb korduvalt väljendatud seisukohale, et kiirtoidu müügilettide paigutamist vanalinna ei lubata ei otsustuskorras ega avalikul pakkumisel».
Ometi nüüd, pool aastat hiljem, on seesama Lenseri palutud koht Mere puiesteel üks konkursil väljakäidud paikadest, kuhu peaks tulema kiirtoitlustusega tegelev kiosk! «Mulle küll näib, et siin haiseb kokkumängu järele,» ütles Lenser eile Postimehele.
Savisaare sõber
Nii tundub ka ühele anonüümsust palunud Tallinna linnaametnikule, kes tegelikult andis juba nädalapäevad enne konkursi väljakuulutamist Postimehele mõista, et selle võitja on ette teada.
«Konkursi tingimused aetakse nii kangeks ja ajalimiit nii lühikeseks, et keegi teine ei jõuaks reageerida,» vahendas ta Postimehele.
Tallinna linna juhid nimetavad väidet täielikuks valeks. Ometi räägivad nende alluvad üsna avalikult omavahel, kuidas kioskiralliga seoses on juba mitu nädalat tagasi linnaisadega plaani pidanud Meelis Maiste, Tallinna linnapea Edgar Savisaare hea sõbra ja Keskerakonna toetaja Alexander Kofkini pikaaegne äripartner.
Tahtsime sellele väitele ümberlükkavat vastust ka Meelis Maistelt endalt, ent päeval kell kaks vabandas ta end suure koosolekuga, mis pidi kestma seitsmeni õhtul. Kell veerand kaheksa ta telefoni enam vastu ei võtnud ja tagasi ei helistanud.
Linnaisade pingpong ja kohtumised Meelis Maistega
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli raiub, et väited kioskikonkursil mõne firma eelistamisest ei vasta tõele, tunnistades samas kohtumisi ärimees Alexander Kofkini esindaja Meelis Maistega.
«Mitte ükski firma ei ole saanud eelinfot konkursi kohta,» teatas Mutli vastuseks linnaametnike seas ringlevale väitele, et juba enne kioskiralli starti olevat käinud selles küsimuses linnavalitsejate uksi kulutamas ärimees Maiste.
Küsimusele, kas Mutli isiklikult on Maistega kohtunud, nagu väidetakse, vastas ta pärast puiklemist: «Mina Maistega neis asjus kohtunud pole. Me arutasime erinevaid küsimusi, aga kindlasti ei kohtunud me selle konkursi suhtes.»
Esiotsa rääkis Mutli pikalt ja põhjalikult, kuidas ühtse toitlustusketi idee sündis tänavu jaanuaris Austria pealinnas Viinis, kus linlasi toidavad 300 ühtse kontseptsiooni ja välimusega kioskit.
Et Tallinnas samal ajal hulk erinevaid pudipadiputkasid, kus müüakse kõike alates lehtedest kuni odekolonnini, siis tekkinudki mõte luua ühtne toitluskioskite kett.
Miks on konkursil aga nii rasked osalusnõuded, ent vaid 11 tööpäeva aega nende täitmiseks? Siin lükkas Mutli vastutuse linnaosadele. «See aeg pakuti linnaosa endi poolt, et selle ajaga saab vajalikud kooskõlastused,» teatas ta. «No mis megatöö see siis on, mida ei jõuta kahe nädalaga ära teha.»
Ometi ei klapi Mutli jutt linnavalitsuse istungi protokolliga ning Kristiine linnaosavanema Mihhail Korbi väidetega.
Nimelt on Postimehe käes linnapea Edgar Savisaare allkirjaga protokoll, millega anti linnaosadele ülesanne konkurss läbi viia ja «hiljemalt 30. juuniks välja kuulutada pakkumine tähtajaga 15. juuli 2008».
Kristiine vanem Korb ütles aga otse, et nemad täitsid vaid linnavalitsuse korraldust. «Meie saime tingimused nende [linnavalitsuse] käest,» ütles Korb. «Mina vaatasin ka, et nagu jah, tundus natukene, no kuidas öelda, no… No me nõustusime nendega.»
Küsimusele, miks vaid paar kuud tagasi korraldas Kristiine linnaosa juba tegutsevate kioskite suhtes konkursi, kus firmadel oli pakkumiseks aega 11 asemel 18 tööpäeva ning tingimused lihtsamad, jättis Korb otseselt vastamata, öeldes vaid: «Kuidas ma saan tunnistada, et see tähtaeg [11 päeva] on ebareaalne. Ma täidan ülesannet.»
Kui eilse õhtuni püsis lootus, et pingpongi mängule toob selgust Kesklinna linnaosavanem Marek Jürgenson, siis tema vastused maandusid ebareaalseks nimetatud tähtaja osas keskel.
«Tegemist oli linnavalitsuses toimunud koosolekul osalenute ühise otsusega. Kahjuks täpselt ei mäleta, kellelt tuli initsiatiiv, võib-olla oli see tõesti keegi linnaosavanematest,» teatas Jürgenson kirjalikult. «Arvasime, et see on piisav. Juhul kui selgub, et ei ole, on võimalik tähtaega pikendada.»
Vähem kui kuu ajaga ei jõuaks keegi konkursitingimustele vastavat projekti luua
1.–2. päev
Tellija pöördub arhitekti poole, tutvustab lähteülesannet ja oma soove. Arhitektuuribüroo teeb hinnapakkumise koos projekteerijatega. Tellija ja projekteerijad saavad hinnas kokkuleppele.
3.–6. päev
Arhitektuurse osa kontseptsiooni kiire väljatöötamine.
7.–9. päev
Koostöö insenerosadega. Töö vormistamine, väljatrükk.
10. päev
Kooskõlastused lähtetingimustes antud asutustega.
Eeldused ajakavas püsimiseks on:
• arhitektuuribürool on võimalik kohe töö ette võtta ja leitakse insenerosade projekteerijad, kellel on võimalik samuti kohe töö ette võtta. Arvestada tuleb algavate suvepuhkustega.
• kooskõlastamisel Tallinna linnaplaneerimis-, transpordiameti ja teiste asutustega on ajakavas püsimine reaalne, juhul kui projekt on neile esimesel kooskõlastamisringil vastuvõetav. Kui projekti tuleb teha parandusi, võib juhtuda, et graafik lükkub nelja päeva võrra edasi, sest vastuvõtuajad on sellistel ametkondadel enamasti vaid kaks korda nädalas.
• vastavalt pakkumiskutse lähteülesandele on vaja projekt vormistada topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei ole vanem kui üks aasta. Lähteülesandes ei ole viidet, et kõigile konkursil osalejatele väljastab selle konkursikorraldaja. Sellise aluse tellimine ja mõõtmine võtab aega hinnanguliselt 3–4 nädalat, sest lisaks tuleb topo-geodeetiline alus kooskõlastada kinnistule jäävate trasside haldajatega.
Kokkuvõtteks
Isegi kui jätta arvestamata seik, et topo-geodeetilise alusplaani tellimine võtab aega rohkem, kui konkurss kestab, peaks konkursi tähtaega oluliselt pikendama ning seda laiemalt tutvustama.
Vaid sel juhul võib loota, et tulemus saab suurema tõenäosusega linnaruumi rikastav kui kahjustav.
Samuti võiks konkursi korraldada sügisel. Kui praegu leidubki büroosid, kes pole veel puhkusele läinud, peaks selle graafiku juures aega näpistama nädalavahetustest, et töö õigeaegselt ning professionaalsel tasemel esitada. (PM)