Ajaloolane David Vseviovi väitel ei tohiks üldse mõtelda sellistes kategooriates nagu kogukonnad, rahvused või inimgrupid. Kui rääkida solvumisest, siis solvuda ei saa rahvusgrupina, solvuda võib ainult üksikisik.
Vseviov: solvumisest ei saa juttugi olla
«Mis kedagi solvab, need asjad on nii individuaalsed ja erinevad, et ei ole võimalik leida ühist retsepti,» selgitas Vseviov. «See oleks sama, kui me suudaks leida ühe ravimi või imerohu, mis raviks kõiki haigusi.»
Need ettevõtmised, mille käigus ühele või teisele probleemile tähelepanu pööratakse, on tema sõnul igati teretulnud, aga lahendid iseenesest on inimlikul tasandil ning väga lihtsad. Tuleb toimida normaalses inimkoosluses.
«Kultuursed inimesed üldse solvuvad vähem, sest nad oskavad mitte niivõrd solvuda, kui analüüsida seda, mis ajaloos toimus, ning sellest õppida,» ütles Vseviov. «Ei ole vaja mineviku pärast solvuda, minevikust tuleb õppida. Seda saab aga teha ühiselt, need on õppetunnid kõigi meie jaoks.»
Ta lisas, et mingi üksiku ettevõtmisega on lootusetu lahendada probleeme, mis on seotud solvumisega. Samas on aga igati tore koos midagi teha. Olekski aeg näiteks puid koos istutada, mõtlemata seejuures istutajate rahvusele. Ei ole vaja rõhutada, et venelased ja eestlased tegid seda või teist koos.
«Vaevalt Eesti jalgpallikoondis mõtleb sellele, mis rahvusest on kaitsja või väravalööja,» tõdes Vseviov. «Rahvuslikku elementi tuleb just välistada, mitte seda sisse tuua. Tuleb kutsuda kõiki inimesi puid istutama või metsi koristama, mitte eestlasi ja venelasi seda tegema. See on meie kõigi, mitte eestlaste ja venelaste asi.»
Vseviov rõhutas, et tõelise kodanikuühiskonna tekkimine Eestis võtab veel aega. Need asjad ei käi üleöö. Selles mõttes on hea näide Belgia, kust on näha, kui raskesti läks nende probleemide ületamine ning kui palju see aega võttis.
«Me peame looma ja mõtlema nendele väärtustele, mis muudaks elu Eestis nauditavaks kõigile riigi elanikele,» tõdes Vseviov. «Me peame õpetama inimestele Eesti ajalugu, aga koos sellega peame õpetama, seda eriti venekeelsetele inimestele, ka Venemaa ajalugu. Näitama, mida Venemaa kujutas endast 1939. aastal, kui inimesed olid töökoha külge kinnistatud sisuliselt pärisorjadena.»
Oluline on Vseviovi sõnul kõrvutada kohalikke valimisi Eestis ja Venemaal. Vene keelt kõnelevatelt inimestelt tuleb küsida, kas nad tahavad elada riigis, kus nende häälest midagi ka sõltub. Taheti Savisaart ja saadigi. Venemaal aga ei saa suur osa elanikkonnast kunagi seda, mida nad tahavad, sest kõik on ette määratud.