Kaamerad toovad ka väikeste kiiruseületuste eest trahvid

Kiiruskaamera Tallinna-Tartu maanteel. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja.

Kui seni võisid autojuhid arvestada, et väikeste kiiruseületuste eest politsei neid ilmselt trahvima ei hakka, siis kiiruskaamerate vaateväljas hakkab ka piirkiiruse ületamine 6 km/h võrra suure tõenäosusega kohe kaasa tooma rahatrahvi.

Hiljemalt novembri lõpuks peaksid maanteeameti poolt Tartu maanteele paigaldatud 16 kiiruskaamerat olema töökorras ning kõik näiteks piirkiiruse 90 km/h alas 96 km/h sõitvad juhid hakkavad suure tõenäosusega saama automaatselt rahatrahvi.

Vähem piirkiirust ületajad võivad jääda niinimetatud lubatud vea piiri, mille täpset suurust pole riik aga veel määranud.

Politseiameti pressiesindaja Nelli Pello märkis, et liiklusseaduse kohaselt toob iga piirkiirust ületav km/h kaasa hoiatustrahvi 50 krooni ehk 90 km/h alas tähendaks 96 km/h tunnis sõitmine 150-kroonist rahatrahvi aga 97 km/h juba 200-kroonist trahvi, 98 km/h 250-kroonist trahvi jne.

Postimehe küsimuse peale, kas politsei peab põhjendatuks seda, et kõikide piirkiiruse ületamiste eest 6 kilomeetrit tunnis tehakse trahv, vastas ta, et «nii on seadusandja ette näinud, seega on põhjendatud.»

Pello märkis liikluspolitsei praeguse tegevuse kohta, et väide justkui 10 km/h piirkiiruse ületamine 90 km/h alas ei too kaasa trahvi, on müüt.

«Ka väike lubatud kiiruse ületamine on kiiruse ületamine,» sõnas ta. «Karistuse määramisel võetakse arvesse süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti peab olema karistus proportsionaalne. Seega määratakse rahatrahve eeltoodud karistusõiguse üldpõhimõtteid järgides.»

Pello sõnul ei muuda kiiruskaamerate kasutuselevõtt politsei tegevust karmimaks, sest määratud karistuste näol on tegemist hoiatustrahviga ehk seda ei kanta karistusregistrisse. Ta lisas, et kiiruskaamerate eesmärgiks on liikluse rahustamine ja liiklusõnnetuste ning nendes vigastada ja surma saanud inimeste arvu vähendamine.

Pello märkis, et liikluskaamerad paigaldatakse ohtlikematele teelõikudele.

Asukohtade valimisel on silmas peetud inimkannatanutega liiklusõnnetustega statistikat viimase viie aasta jooksul, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja kohalikke olusid. Teelõikudele paigaldatakse automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid.

Üheksa kaamerakohta on Tallinna-Tartu maantee lõigul 64.- 85. kilomeetrini (Mustla-Mäo), kuus kaamerakohta lõigul 91. - 114. kilomeetrini (Mäo-Imavere) ning üks kaamerakoht lõigul 43. - 49. kilomeetrini.

Maanteeameti nõunik Harri Kuusk on varem Postimehele öelnud, et kui näiteks Soomes kaameraid liigutatakse erinevate aukohtade vahel ja juht täpselt ei tea, kas tema kiirust mõõdetakse, siis Eestis kaameraid esialgu ümber tõstma ei hakata.