/nginx/o/2008/12/10/103649t1h8a7a.jpg)
Tallinna haduskohtus jäi jõusse andmekaitse inspektsiooni ettekirjutus Eesti Päevalehele, mis nõuab kunagise Eestimaa Ühendatud Vasakpartei esimehe Sirje Kingsepa isikuandmeid sisaldava ning nelja aasta vanuse persooniloo eemaldamist lehe võrguväljaandest.
Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) pressinõunik Elsa Neeme ütles Postimees.ee`le, et isikute puhul, kes mõjutavad ühiskonda, poliitikat, äri ja kultuuri, on avalikkusel oluline teada taustainfot.
«Antud juhul lähtus inspektsioon ettekirjutuse tegemisel asjaolust, et persoonilugu tehti ühiskondlikus mõttes täiesti marginaalse organisatsiooni juhiga, kes oli AKI-le kaebuse esitamise ajaks selle tegevusest ja liikmelisusest tagasi tõmbunud,» märkis ta.
Neeme sõnul saab isiku nõusolekuta andmete avaldamisest ajakirjanduses ülekaaluka avaliku huvi alusel saab rääkida vaid poliitilise diskussiooni või sotsiaalse arutelu raames.
«AKI juhtis Eesti Päevalehe tähelepanu sellele, et kõnealune neli aastat vana artikkel ei olnud arhiveeritud ning oli otsingumootori abil kättesaadav ajalehe võrguversioonis,» lisas ta. «Loomulikult ei nõutud ettekirjutusega paberväljaande hilisemat muutmist.»
Kingsepa lugu pole praegu enam otsinguga kättesaadav, kuid leht vaidlustas AKI ettekirjutuse kohtus. AKI-lt taotles loo mahavõtmist Kingsepp.
Kingsepa sõnul ei meeldi talle, et internetis on kättesaadavad tema isikuandmed: perekonnaseis, sünni- ja elukoht ning kus ta koolis on käinud, sest tänaseks on ta lahkunud Vasakparteist ja üldse poliitikast tagasi tõmbunud.
Neeme sõnul leidis kohus oma otususes, et kuna tegemist on Kingsepa ja tema lähedaste eraelulisi andmeid sisaldava persoonilooga, ei saa selle jätkuvat avalikustamist õigustada ülekaaluka avaliku huviga.
«Kohus asus seisukohale, et sellest hetkest, mil isik lõpetab aktiivse poliitilise tegevuse, lakkab ta olemast avaliku elu tegelane ning on õigustatud nõudma oma isikuandmete avalikustamise lõpetamist hoolimata sellest, kas nende esmakordseks avaldamiseks oli olemas isiku luba või mitte ning kas ja mil määral avaldatavad andmed vastavad või ei vasta tegelikkusele,» sõnas Neeme.
Ta märkis, et Kingsepp polnud ajal, mil ta pöördus kaebaja poole teistkordse taotlusega kustutada Päevalehe internetiväljaande arhiivist vaidlusalune artikkel, enam tegevpoliitik ja seega ka enam mitte avaliku elu tegelane, kelle isikuandmete avalikustamine võiks olla avalikkuse huvides.
Kingsepast 2004. aasta detsembris ilmunud lugu kandis pealkirja «Feminist ja sotsialist, aga mitte kommunist». Lehe otsingumootorit kasutades tuleb loo juurde praegu teade: «Artiklile ligipääs ajutiselt peatatud Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse alusel. Artikliga on võimalik tutvuda raamatukogudes säilitatavates Eesti Päevalehe paber väljaannetest.»
/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)