/nginx/o/2008/09/05/71690t1h5ea6.jpg)
Eile õhtul kohtunud üliõpilaskondade liidrid leppisid seoses valitsuse poolt heakskiidetud riigieelarve hariduskärbetega kokku tingimustes, millest ei taganeta ning alustavad inimeste mobiliseerimist võimalikeks protestiaktsioonideks.
EÜL asus üliõpilasi võimalikeks protestiaktsioonideks koondama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kohtumisel osalenud üliõpilaskonnad leidsid, et tänases keerulises olukorras peab haridusse investeerimine olema riiklik prioriteet, sest ainult seeläbi suudame ehitada tugeva aluse kriisijärgseks jätkusuutlikuks majanduskasvuks,» teatas liit täna tehtud avalduses.
Üliõpilased ootavad riigikogus esindatud erakondadelt, kes lisaeelarvet ülejärgmisel nädalal arutama hakkavad, järgmist:
- Õppelaenu osalist kustutamist lapse sünni ja kasvatamise puhul ei tohi kaotada.
- Hetkel ebaefektiivne õppetoetuste süsteem tuleb muuta vajadustepõhiseks, mis suurendaks süsteemi läbipaistvust.
- Doktorantide õppetoetusi ei tohi kärpida.
- Riigi ja kohalike omavalitsuse töötajate õppelaenu kustutamise lõpetamine tuleb edasi lükata uue avaliku teenistuse seaduse rakendumiseni.
Üliõpilaskonnad jälgivad poliitilist olukorda ning on vajadusel valmis oma seisukohtade eest seisma, teatas EÜL.
Samuti otsustati alustada üliõpilaste ja õpilaste teavitamist planeeritavatest kärbetest ning inimeste mobiliseerimist võimalikeks protestiaktsioonideks.
Valmis kohtusse minema
Täna teatas EÜL ametlikult, et kaalub riigi vastu kohtusse minekut seoses valitsuse poolt tehtud ettepanekuga lõpetada õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele ning õppelaenu kustutamine lapse sünni korral.
Üliõpilased on seisukohal, et valitsuse ettepanek läheb vastuollu õiguspärase ootuse põhimõttega ning on seetõttu kohtus vaidlustatav.
Läbi viiakse õiguslik analüüs, mille järel langetatakse otsus edasiste tegevuste osas. Üliõpilased ootavad samuti ära lisaeelarve jõudmise riigikokku ning soovivad saada tagasisidet kõigilt riigikogu erakondadelt planeeritavate muudatuste osas.
«Leiame, et tänased otsused on tehtud kiirustades ning need lähevad vastuollu põhiseadusest tuleneva õigusliku ootusega. Riik ei tohi käituda oma kodanike vastu sõnamurdlikult – lubada esialgu üht ja tegutseda seejärel teistmoodi,» ütles EÜL juhatuse esimees Joonas Pärenson.