Keskerakonna algatusel anti täna riigikogus üle umbusaldusavaldus peaminister Andrus Ansipile, riigikogus aga kukkus see läbi.
Küsimusterahe all olnud peaminister jäi ametisse
Umbusalduse poolt hääletas 35 saadikut, vastu oli 53 riigikogulast ja nii jäi peaminister ametisse.
Peaministri umbusaldusele oli allkirja andnud 37 saadikut, kelle seas oli rohelisi, keskerakondlasi ja rahvaliitlasi.
Enne umbusaldusavalduse hääletamist pidi peaminister Andrus Ansip poolteist tundi vastama opositsioonisaadikute küsimusterahele.
Näiteks küsis keskerakondlane Helle Kalda, kas Eestis on majanduskriis, erakorraline olukord või sõjaolukord, et riik võtab kasutusele stabiliseerimisreservid. Ansipi kinnitusel on kogu maailmas praegu majanduskriis.
Valitsuse vead
Muuhulgas tuli peaministril vastata küsimusele, mida valitsus valesti on teinud. Ansipi sõnul kogus Eesti headel aegadel reserve, kuigi see ei olnud kerge.
«Meil õnnestus väga olulisel määral raha panna reservidesse, kuid praeguste teadmiste juures oleks pidanud panema rohkem,» tõdes ta ja lisas, et samas pole Euroopas palju neid riike, kes oleks veelgi rohkem suutnud säästa.
Teise eksimusena mainis ta välja palgatõusud. «Surve selleks oli väga tugev, aga oleks pidanud olema konservatiivsem ja mitte avalikus sektoris palku tõstma,» selgitas peaminister.
Kolmanda veana tõi Ansip välja töölepinguseaduse, mille puhul jäid valitsus ja riigikogu uskuma sotsiaalpartnerite lubadusi, et kõik hüvitised mahuvad 1,5-protsendilise töötuskindlustusmaksu määr sisse.
«Praeguseks on ilmselge, et need hüvitised ei mahu sinna poolteise protsendi sisse, nad mahu isegi 3%-se maksumäära sisse ära. See on suhteliselt hiljuti tehtud viga,» tõdes Ansip
Peaminstri sõnul ongi praegu rahalises mõttes kõige suurem valitsuse ees seisev probleem seotud töötukassaga ning ta rõhutas, et see vajab kiiret lahendamist.
Lembit Kaljuvee tahtis teada peaministri arvamust, kes peaks asuma Ansipi asemele, kui tänane umbusaldusavaldus peaks läbi minema.
Ansipi sõnul pole oluline mitte konkreetne isik. «Oluline on see, et ta jätkaks Eestile seni edu toonud poliitikat, et ta ei kipuks lõhkuma kõike seda väärtuslikku, mis aastakümnete jooksul on Eestis suudetud üles ehitada,» sõnas peaminister.