/nginx/o/2009/05/12/177492t1h2b14.jpg)
Viis tundi väldanud valitsusistungi järel teatas peaminister Andrus Ansip, et võimuliit astub samme kompromissi suunas, kuid lahendusi veel pole. Ühes on Ansip aga veendunud – hüvitiste ja koondamiste üle vaidlemise tõttu uus töölepinguseadus 1. juulil jõustuda ei saa.
Astuti eile valitsuses oluline samm edasi või seistakse ikka paigal?
Oleks võinud astuda sammu kaugemale. Aga luubi alla tuleb võtta aktsiisimaksu kogumine, mida saaks palju efektiivsemaks muuta.
Alkoholiaktsiisi kogumisega saame päris hästi hakkama, aga tubakaaktsiisi kogumisega nii hästi ei lähe. Salatubaka osakaal meie turul on liiga suur ja selles olukorras kavatseme palju efektiivsemalt käituda.
Tollireeglite muutmine on ka mingil hetkel vajalik, sest olukorda, kus inimesed toovad suurtes kogustes tubakatooteid riiki, ei saa kuidagi normaalseks lugeda.
Suur aur läks valitsusel taas töölepinguseaduse peale.
Töölepinguseaduses on hüvitiste osa väga selgelt läbirääkimiste objekt. Moodustati töörühm, kuhu kuuluvad ministrid Rein Lang ja Hanno Pevkur ning riigikogu liige Ken-Marti Vaher.
Töötukassa teema võttis tõesti suure osa ajast ja see on ka kõige olulisem küsimus. Kahju, et tööandjate ja töövõtjate esindajad kokkuleppele ei jõudnud, kuigi see on väga vajalik. Uus töölepinguseadus kõigi nende hüvitistega ja hüvedega, mis praeguses seaduses kirjas, 1. juulist sellisel kujul jõustuda ei tohi.
Konsensus on valitsuses aga selles osas, et kui välja arvata ka koondamiste osa, siis uus seadus tuleb ikkagi jõustada. See on väga oluline samm, sest seadusel on väga suur roll tööturu kaasaegsemaks muutmisel.
Aga hüvitiste ülevaatamine on ülioluline. Sest kõige negatiivsemad stsenaariumid näevad ette, et selle aastaga kulub ära kolm miljardit reservi, kogu vaba raha ja miljard jääb puudugi. Seda ei saa kindlasti lubada.
See pole pelk valitsussektori tasakaalu teema või ammugi mitte euro ootusest tulenev teema, vaid töötukassa jätkusuutlikkuse teema. Koondamised ja hüvitised on lahtised, aga ülejäänu tuleb teha.
Saab täna öelda, et valitsus on valmis kompromissideks?
Oleme kompromissi suunas väikeseid samme teinud, aga lahendust tänasel hetkel veel ei ole. Küsimus pole selles, kas tööandjad või töövõtjad võidavad. Küsimus on selles, et me ei saa leppida sellega, et töötuskindlustusmakse määrad hakkavad hüppeliselt kasvama.
Ehk kõige olulisem küsimus – valitsus jääb ikka püsima?
Me ei istuks koos ega arutaks, kui me püsima ei jääks. Minu jaoks on ikka imestama panev, et arutatakse, kas me püsime või mitte ja kes kellega käib. Kuigi olulist teemat – töölepinguseaduse arutelu – käsitletakse nii, et oluliste teemadeni ei jõutudki.
Ma ei ole sellega nõus. See on kõige olulisem teema.
Väga oluline, kas praegu kulutakse ära reservidest 1, 2 või 3 miljardit krooni. Kriis on pikem ja puudutab ka järgmist aastat. Kui rääkisin hiljuti ühel pressikonverentsil töötukassa võimalikust maksejõuetusest, siis ametiühingute esimene reaktsioon selle oli – miks Ansip paanikat külvab. Jõuti isegi sinnamaani, et maksemäär olgu 4,2 või 5,1 protsenti.
On need üldse kõne alla tulevad numbrid?
Seda võin öelda väga kindlalt, et tulumaksumäära tõstmine ei saa selles valitsuses diskussiooni teemaks olla. Et seda tõsta viie protsendi võrra 26-le või veel enam, 30 protsendi peale. See pole diskussiooni koht.
Ja oleme IRL-ga seda meelt, et töötuskindlustustuse maksemäär ei tohi tõusta üle kolme protsendi. Selle tõstmine kahjustaks oluliselt Eesti konkurentsivõimet ja tekitaks veelgi suuremat tööpuudust. See pole lihtsalt mõistlik.
Palju teil neil päevil enese jaoks aega jääb? Millal te täna (eile – toim) viimati süüa jõudsite?
Tänan küsimast, söön regulaarselt. Viimati sõin lõunat (intervjuu toimus kell 21.30) ja loodan ka õhtust süüa. Näen ma nälginud välja? Rulluisutasin eile 40 kilomeetrit ja eelmine pühapäev 67 kilomeetrit kolme tunniga. Olen heas vormis.
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)