Veerand tantsijatest jääb peol pingile

Rahvatantsuansambli Sõleke lapsed harjutasid eile huvikeskuses Kullo tantsupeoks. Foto: Liis Treimann

Läinud pühapäeval lõppesid tänavusuvise tantsupeo eelproovid ja üldjuhid on raske otsuse ees, sest ligi 2500 tantsijat tuleb peoseltskonna hulgast välja jätta.

Tantsutoimetaja Kadri Tiisi sõnul näitasid tantsupidude kaks eelproovi tantsijate kõrget taset. «Üldjuhtidel on otsuse langetamine päris raske,» ütles ta. «Ei olnud kedagi, kes oleks tulnud käega lööma.»

Otsus tulebki Tiisi sõnul langetada selle põhjal, kes tantsuga paremini hakkama on saanud.
Siiski tuleb otsus langetada ja 11. maiks välja selgitada, kes on parimad tantsijad, kes tantsupeole pääsevad. Kuna Tallinnas Kalevi staadionil on ruumi vaid 8500 tantsijale, siis tuleb eelproovides osalenud rohkem kui 12 000 tantsulisest ligi 2500-le ära öelda.

Suurim tung on tänavusel tantsupeol kõige nooremate tantsijate hulgas ehk kolmandate ja neljandate klasside õpilaste seas. «Ilmselt on laste iga ka selline, et neid on kerge tantsu juures hoida,» tõi Tiis üheks põhjenduseks.

Samuti, kuna tegu on üldtantsupeoga, siis ei ole nii palju lastekategooriaid kui näiteks noorte laulupeol. Eelproovides tantsis 122 kõige väiksemate rühma. Peole pääseb neist 60.
«Osa valikust toimus juba esimese eelproovi käigus, kus mõned rühmad astusid ise kõrvale, kui tundsid, et õpitav kava käib üle jõu,» ütles Tiis.

Põhisammud selgeks

Kõige raskemaks pidas nii Tiis kui ka laste- ja noorte tantsuansambli Sõleke juht Ene Jakobson just noorimate osalejate tantsu «Meremehe laul». Jakobson käis ka eelproovide ajal üle riigi tantse hindamas.

««Meremehe laul» nõuab lastelt koordinatsiooni ja muusikasse on ka seda tantsu raskem tantsida kui teisi,» rääkis Tiis. «Aga lapsed muidugi arenesid sellega,» lisas Jakobson.
Samas on Sõlekese juhi sõnul äärmiselt kurb, et laste seas on konkurents kõige suurem, sest rühmad olid tema sõnul kõvasti tööd teinud.

Jakobsoni sõnul hinnatakse tantsupeole pääsejate väljaselgitamisel põhisammude õiget täitmist, samuti riietust. See tähendab, et näiteks tüdrukute seelikute pikkus oleks ühtlane ja poistel püksid jalga mahuksid.

«Samuti soengud, et väiksematel tüdrukutel oleks juuksed patsidesse punutud ja pärjad peaksid olema päris lilledest,» rääkis Jakobson.

Lähedane diskorütm

Eelproovid näitasid, et täiskasvanutel on riided enamikul tipp-topp, uued ja ilusad. «Laste riided on seevastu vaesemad, aga see oleneb rahalistest võimalustest,» rääkis Jakobson.
Kui üldjuhid ja assistendid hindavadki põhiliselt põhisamme, siis Jakobson hindab ka emotsiooni, mille ta tantsimise hetkel rühma käest saab.

Kuigi sõel on tantsupeole saamisel tihe, siis pidu on Jakobsoni ja Tiisi sõnul oodatud. «Pärast öölaulupidu ja noorte laulupidu on paljud täiskasvanud öelnud, et tahaks jälle tantsida,» ütles ta.

Ka Tiis ütles, et rühmi on juurde tulnud ja koosseisud on suuremad. «Mille üle on mul siiralt hea meel,» lisas ta.

Kõige suurema entusiasmi ja hingega pidavat tänavused tantsupeolised tantsima Ska Faktori muusikale seatud tantsu «Tantsupeole».

«Tantsu diskorütm on noortele lähedasem kui mõni muu tants,» põhjendas Jakobson. «Kuna tants «Rannavalss» on tehnilisem, siis ehk alguses ei ole segarühmadele seatud tantsu nii lõbus õppida. Ent kui juba selgeks saab, tantsivad rühmad seda sama entusiastlikult kui «Tantsupeole».»

Lisaks «Tantsupeole» ütles Tiis, et hing on sees ka naisrühmade tantsu «Viire takka» tantsimisel. «Mõnes maakonnas tuli kohe pisar silma, sest naised on tantsu sisu nii hästi ära tabanud,» lisas ta.