Kirjanditeemad tulevad kõigile samad

Eile, kui Tallinna reaalkoolis oli abiturientidele ainus lubatud päev veesõja pidamiseks, ei kippunud riigieksamiteks valmistuvad Alex (vasakult), Madis ja Mikk üleliia muretsema. Kui, siis ainult kirjandite võimaliku subjektiivse hindamise pärast. Foto: Mihkel Maripuu

Tänavuste riigieksamite suurim muudatus on nii eesti kui vene keelt kõnelevatele õpilastele ühiste kirjanditeemade andmine, kuid enam ei anta välja ka kirjalikku eksamitunnistust.

«Eelmine aasta oli eesti ja vene noortel ühiseid kirjanditeemasid neli, sel aastal on ühised kõik kümme,» ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin.
Keskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul näitas mullune kogemus, et suurem osa kirjandikirjutajaist valis teema ühiste valikute alt. «Ja ka hinded olid neil paar protsenti kõrgemad,» lisas ta.

Tema sõnul osutatakse kõigi sel laupäeval teatavaks tehtavate kirjanditeemade puhul pigem ülesannetele ja kirjandi pealkiri peaks jääma siiski kirjutaja loomingu osaks. Hennoste väitel on ülesannetele osutamine oluline selleks, et kirjutaja teemast päris mööda ei läheks.

«Antakse ainult probleemi püsitus, mille üle inimene peab suutma arutleda,» lausus Hennoste. «Eesti ja vene keele ülesanded on samas veidi erinevad, sest nende keelte õppeprogrammid ei kattu.»

Hennoste sõnul eeldab korraliku kirjandi valmimine kirjutaja suuri teadmisi. «Ehk head lugemust nii kirjanduse kui ajakirjanduse valdkonnas,» märkis ta. «Ja tsitaatidega ei maksaks liiale minna, sest domineerima peaks siiski kirjutaja enda mõte. Liiga palju tsitaate tuleb tööle kahjuks.»

Kirjand tekitab kõhklusi

Eile Tallinna reaalkoolis «tutinädala» puhul pritsisõda pidanud abiturientide Alexi (19) ja Miku (18) sõnul tekitab eksamitest neis kõige suuremat kõhklust just laupäevane kirjand. «Kirjandi hindamine on siiski puhtalt subjektiivne, meil said proovikirjandis mitmed targemad poisid 60 punkti ja tavaliselt veidi rumalamad hoopis näiteks 80 punkti,» ütles Alex.

Eksamikeskuse juhi Robert Lippini sõnul on teine suurim muudatus see, et enam ei anta välja eksamitunnistust. «Sisuliselt tekib e-tunnistus, mille iga õpilane saab endale ise internetist alla laadida ja vajadusel meiliga edasi saata,» ütles ta. «Nii kaob inimestel vajadus omada konkreetset paberit.»

Reaalkooli abiturient Mikk on sellise muudatusega päri. «Ega selle paberiga polegi midagi muud teha,» ütles ta. «Ja kes tahab, see prindib selle välja ning paneb kodus seinale.»

Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa sõnul peaksid õpilased arvestama, et eesti keele kui võõrkeele riigieksami tegijatele on suulise osa salvestamine kohustuslik, ülejäänud keeleeksamite puhul on see vabatahtlik. Senine praktika näitab, et seda võimalust kasutab kuni kümme protsenti eksaminandidest. «Kuid kooli poolelt peab selline võimalus olema tagatud.»

Nõuda võib töö koopiat

Ääremaa ütles, et õpilased peavad sooritama kõik valitud riigieksamid. Kord juba valitud eksamist loobuda ei saa. «Kui inimesel on mõjuv põhjus, näiteks haigestumine, siis on tal õigus pääseda lisaeksamile.»

Ääremaa sõnul tingis sellise nõude asjaolu, et varem registreerisid paljud end mitmele eksamile ja alles eksamipäeval otsustasid, kas kohale minna.

Omamoodi muutus on seegi, et hinnatud eksamitöödega saab tutvuda juba alates juunist. Nii on kergem otsustada, kas maksab oma eksamitöö hinnet vaidlustada või mitte. Samuti on uuendus, et kirjandi ja veel mitme arutleva eksamiosa puhul võib õpilane eksami sooritamise järel nõuda koolilt endale töö koopiat.

Riigieksamid populaarsuse järgi
Kokku registreerus 2009. aasta riigieksamitele 21 897 eksaminandi (2008. aastal 23 484), neist 18 808 on gümnaasiumiõpilased (2008 – 20 662), 1025 gümnaasiumi juba varem lõpetanud (2008 – 847) ja 2064 kutseõppeasutuste õpilased (2008 – 1975).

1.    Eesti keel (kirjand)    25. apr    10 473
2.    Inglise keel    2. mai (kirjalik), 4.–8. mai (suuline)    9205
3.    Geograafia    2. juuni    6384
4.    Ühiskonnaõpetus    11. mai    6301
5.    Matemaatika    15. mai    5147
6.    Eesti keel võõrkeelena    16. apr (kirjalik),
        16.–17. apr ja 20.–22. aprill (suuline)    4102
7.    Bioloogia    25. mai    3185
8.    Vene keel (kirjand)    25. aprill    2897
9.    Ajalugu    29. mai    2047
10.    Keemia    6. juuni    1892
11.    Füüsika    10. juuni    750
12.    Saksa keel    19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline)    454
13.    Vene keel võõrkeelena    19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline)    416
14.    Prantsuse keel    19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline)    58