/nginx/o/2009/03/31/156526t1hee54.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi (Reformierakond) arvab, et veel ühte negatiivset lisaeelarvet «pigem on vaja ja selle maht oleks miljardites».
Ligi: veel üks eelarvekärbe tõenäoliselt tulekul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi ütles Postimees.ee'le, et majanduses on suured riskid alles ja ka kogemus nii rahandusministeeriumi kui teiste prognoosidega näitab, et järgmine ennustus võib tulla veel hullem.
Ligi sõnul on kõige teravam teema eelarves töölepinguseadus ja töötuskindlustustus.
«Seadus tervikuna on hädavajalik, kuid tööturu osapooltega tehtud kompromissid riigieelarve arvel läksid liiga kaugele. Kolmas sektor sai läbirääkimistel maksimaalsed õigused, kuid ei kanna puhtobjektiivselt tasakaalustatud vastutust,» selgitas Ligi põhjuseid, miks töötukassa ähvardab rahast tühjaks joosta.
Ligi sõnul peaksid tööandjad ja töövõtjad endale teadvustama, et tuleb uuesti jõuda kokkuleppele, sest aasta-kaks tagasi küpsetatud kokkulepped ei saagi järsu majanduslanguse oludes vett pidada.
«Praegu tuleb seista pigem leiva eest, et ettevõtted ei pankrotistuks, vaid saaksid kohaneda, et riigil oleks esmavajadusteks ja kriisi haldamiseks raha,» ütles Ligi.
Ligi sõnul on Eestil endiselt võimalus euroga liitumise kriteeriumidega hakkama saades tellida ka liitumise valmisoleku varasemat hindamist.
«Sõnumil, et läheksime eurole võimaluse korral üle juba 2010. aasta keskel, oli kindlasti oma positiivne tähendus: me eristume nõrgema positsiooniga pretendentidest ja teeme eurotsooniga laienemise tõrjumise tülikamaks,» selgitas Ligi.