/nginx/o/2008/02/22/20798t1h87c0.jpg)
Reede õhtul suri oma Tallinna kodus genotsiidis süüdistatud Arnold Meri.
Suri genotsiidis süüdistatud Arnold Meri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapselapse Anastassija Mälsoni sõnul suri Arnold Meri reedel kella 20 paiku. Meri maetakse ilmselt Liiva kalmistule.
Arnold Meri (89) surma tõttu lõpetab Pärnu maakohtu Kärdla kohtumaja kohtunik Mart Reino BNSi teatel ilmselt ka tema küüditamiste süüasjas menetluse.
Pärnu maakohtu pressiesindaja Elo Kirsipuu märkis, et kohus ei ole siiski sellise sisuga menetlusdokumenti koostanud.
«Kuna uudis Arnold Meri surmast ilmus täna, siis on esimesi otsustusi selles osas kohtult oodata alles esmaspäeval.»
Mullu detsembris määras maakohus kopsuvähki põdevale Arnold Merile uue terviseekspertiisi. Mullu suvel tehtud terviseekspertiis ei soovitanud tema üle kohtupidamist jätkata.
Eelmise aasta mais Kärdlas alanud kohtuprotsessil ütles Meri pärast süüdistuse ettelugemist, et ta ei tunnista end genotsiidis süüdi.
Süüdistuse järgi küüditati toonase ELKNÜ keskkomitee esimese sekretäri Arnold Meri juhtimisel 1949. aasta märtsis Hiiumaalt Venemaale Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest.
Küüditatutest 13 olid üle 75-aastased vanurid, kellest 11 surid teel. 16 küüditatut olid alla 18-aastased lapsed.
Arnold Meri sai 1941. aastal Nõukogude Liidu kangelaseks, 1942-1945 oli ta Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ülema abi. 1948. aastal sai Meri Lenini ordeni, 1961. aastal oli ta Eesti NSV haridusministri asetäitja.
Arnold Meri on sõjajärgse Eesti esimese presidendi Lennart Meri onupoeg.
Märtsiküüditamise ajal 25.-27. märtsini 1949 viidi Eestist teadaolevatel andmetel ära 20 702 inimest, kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000.