/nginx/o/2008/03/17/26909t1haa11.jpg)
Professor Marju Lauristini sõnul saab Eesti 1. mail toimuvate mõttetalgutega midagi ära teha mitte ainult iga osavõtja või kogukonna seisukohalt, vaid ka Eesti usaldusväärsuse ja stabiilsuse seisukohalt.
Lauristin: mõttetalgutega depressiooni vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaadata Eestit kõrvalt, siis on see pisikene täpike maakaardil, aga see väike täpike võiks hakata helendama sooja valgust, nii et ta tõesti muutub teistmoodi märgatavaks praeguses kogu maailma haaravas depressioonis,» vahendavad
Lauristini sõnu täna Minu Eesti inspiratsioonikonverentsil.
Ettevõtmise kõige suurem väljakutse on tema sõnul aga see, kuidas jõuda tõepoolest nii kaugele, et see ei oleks ainult rääkimine, vaid et head mõtted ka teoks tehtaks.
Mõttetalgute projekti üheks teeneks võiks Lauristini sõnul olla see, et inimesed muutuksid klientidest kodanikeks.
«On üsna rusikareegel, et inimesed hakkavad aru saama, mida nad tegelikult tahavad, siis, kui nad on proovinud ise teha, kui nad on ise läbi rääkinud, kui nad on jõunud selle piirini, kus nad näevad, et see, mis olemas on, ei võimalda enam midagi teha, vaid tuleb edasi minna,» kõneles Lauristin.
Mõttetalgute abil võiks inimesed aga endale tegelikult teadvustada, mida tegelikult vaja on ning millised on tegelikud probleemid, sest väga paljus on inimene Lauristini sõnul ka meedia klient.
«Meedia ütleb ette, mis tegelikud probleemid on,» võttis ta praeguse olukorra kokku.