Skandaalne Viimsi vallajuht on uurimise all

Viimsi vallavolikogu esimees Aarne Jõgimaa. Foto: Toomas Huik

Järsu keelepruugiga Viimsi volikogu juhi Aarne Jõgimaa (Viimsi Ettevõtjate Liit) rolli valla torustike riigihanke maksumuse suurendamisel vallavolikogus uurib keskkriminaalpolitsei.

Tallinna ringkonnakohus otsustas 28. septembril, et tuleb alustada kriminaalmenetlust välja selgitamaks, kas Viimsi vallas torustike rajamiseks korraldatud riigihanke maksumust suurendades ületati vallavolikogus toimingupiiranguid.

Ehkki Jõgimaa peale tuli aprillis mitu kuriteokaebust, jätsid politsei ja prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata põhjendusega, et juhtumis ei esine kuriteo tunnuseid, kuid ringkonnakohus tühistas oma määrusega eelnevad otsused. Prokuratuur alustas kohtu määrusest lähtudes kriminaalasja, mis edastati menetlemiseks keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroole.

«Kriminaalmenetlust ei viida õigusriigis läbi n-ö kellegi suhtes, vaid konkreetse juhtumi asjaolude ja võimalike süüdlaste väljaselgitamiseks, kuid kuriteoavaldus puudutas tõesti Aarne Jõgimaa tegevust vallavolikogu liikmena,» selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder.

Postimees kirjutas märtsis, kuidas jaanuaris hääletas Jõgimaa vallavolikogu istungil otsuse poolt, millega eraldati temaga seotud firmale vallaeelarvest lisaraha. Istungi salvestus kadus aga ootamatult. Postimehe käsutuses olevas istungi protokollis on kirjas, et päevakava ühe punktina sooviti volikogu nõusolekut 530 000 euro eraldamisele 2013. aasta eelarvest ASile Viimsi Vesi, mille nõukogu esimees on Jõgimaa äripartner Priit Post.

Meestele kuuluv Esmar Ehitus on viimaste aastate jooksul võitnud 18 miljoni euro eest valla hankeid. Nii osales Esmar Ehitus edukalt ka läinud aasta novembris Viimsi Vee korraldatud torustike projekteerimiseks ja ehituseks välja kuulutatud kuues hankes.

Selle aasta jaanuaris selgus, et kuus hanget lähevad vallale kokku 2,1 miljoni euro võrra kallimaks. Sellest 75 protsenti tuleb eurorahast, ülejäänud 25 protsenti ehk 530 000 eurot tuleb vallal ise anda.

Korruptsioonivastane seadus ütleb, et huvide konfliktiga on tegemist ka juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab aktsiaseltsi huve, mille aktsionär ta on. Kui selline huvide konflikt tekib, siis on ametiisik kohustatud sellest viivitamatult teatama ja loobuma otsuse tegemisest.

Jõgimaa pidas kevadel Postimehega vesteldes nõu oma juristiga, kes leidis, et huvide konflikti pole. Nägi ta aga eetilist konflikti?

«Eetikaga võib tagumikku pühkida!» vastas Jõgimaa ja oletas, et on oma tööga opositsioonile tülikaks muutunud.