Tallinn ja Tartu tõmbavad Eestit enda poole

Kus tekivad töökohad? Foto: graafika: Silver Alt

Eestis on ainult üks tõmbekeskus – see on Tallinn – ja teine – Tartu, mis ääri-veeri, enam-vähem pürgib samuti tõmbekeskuse poole. Ülejäänud Eesti pensioneerub.

Eile avaldatud Eesti omavalitsuste võimekuse hindamise tabelis troonib esikohal Tallinna külje all paiknev Rae vald ja viimasel kohal on (traditsiooniliselt) Õru vald Valgamaal. Juriidiliselt võivad küll Õru, Rae ja Tallinna linn olla ühesugused omavalitsusüksused, aga sisuliselt on tegu siiski ooperiga võrreldamatutest maailmadest, seepärast on märksa huvitavam vaadata Eesti arengut maakonna tasandil. Ja mis selgub, on ainult kaks maakond – Harjumaa ja Tartumaa, mis igas mõttes kasvavad. Kõik teised tõmbuvad kokku. Seletus peitub loomulikult kahe suure linna Tallinna ja Tartu ligitõmbes.

Omavalitsuste võimekuse tabeli koostanud konsultatsioonikeskuse Geomedia andmebaasis ringi surfates selgub näiteks, et Harjumaa on ainus maakond, kus luuakse rohkem töökohti kui maakonnas on tööealist elanikkonda. See ei näita muidugi seda, et kõikidel Harjumaa inimestel on nüüd oma maakonnas töökoht olema, küll aga näitab see seda, et Harjumaal luuakse töökohti, kus töötavad kümned  tuhanded inimesed mujalt Eestist. Tartumaa on samas arvestus sellele maagilisele piirile (1 töökoht 1 tööealise elaniku kohta) samuti väga lähedal, kuid siiski antuke allpool. Kõik ülejäänud maakonnad jäävad juba kaugele maha. Eriti halvas seisus on siin Põlva, Ida-Viru, Jõgeva ja Rapla, mille kohta võib küll öelda, et vähegi talutaval tasemel tööpuuduse määra hoidmiseks on neis maakondades lausa hädavajalik kusagil mujal tööl käia.

Küsimus ei ole ainult kümnete Eesti valdade tulevik – kas neid on vaja või mitte – tegelikult on löögi all ka mitmed maakonnad, näiteks Valga, Jõgeva, Rapla või Põlva, mille puhul saab juba praegu küsida – on neid üldse sellisel kujul vaja? 

Loe pikemalt Postimehe paberlehest ja Postimees Plussist!