Riigikohus: juht peab sõiduki halva ilma korral vajadusel peatama

Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Riigikohus jättis reedel muutmata 2010. aasta lõpus lumetormi Monika ajal lumevalli sõitnud autot ramminud sõidukijuhile määratud väärteokaristuse, märkides, et valida tuleb sõiduoludele vastav sõidukiirus ja vajadusel peab juht halva nähtavuse korral auto peatama.

Ida prefektuur karistas mullu veebruaris 230 euro suuruse trahviga Rainer Piust, kes sõitis 10. detsembril 2010 kella 10.40 ajal Tallinna-Narva maantee 86. kilomeetril oma sõidukiga otsa ees juhitavuse kaotanud ja lumevalli sõitnud autole. Politsei leidis trahvi määrates, et mees ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, et oleks arvestanud tema sõidukogemusi, teeolusid, veose iseärasusi ja ilmastikutingimusi, mille tagajärjel ei suutnud ta sõidukit peatada.

Mees kaebas otsuse edasi Viru maakohtule, mis jättis talle määratud trahvi jõusse.

Riigikohus märkis reedel avaldatud otsuses, et õnnetuse ajal kehtinud liiklusseadus oli sõnastatud järgmiselt: «Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ja vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb».

Riigikohtu kolleegium märkis, et eespoolse nähtavusulatuse all tuleb siin mõista juhi võimekust tuvastada tee nähtavuse ulatus pärisuunas. Loomulikult sõltub see paljudest teguritest, näiteks juhi sõidukogemustest ja oskustest, tema silmade seisundist, nägemiseks kasutatavatest abivahenditest, ilmastiku- ja valgustustingimustest ja ka teistest võimalikest nägemist piiravatest teguritest.

«On selge, et ilma selliseid, igas konkreetses liiklussituatsioonis erinevaid tegureid arvestamata ei saa juht valida sõidukiirust, mis arvestades reaktsiooniaega ning pidurdusteekonda tagaks sõiduki õigeaegse peatamise. Näiteks sõites pimedal ajal tuledega, peab juht hindama valgustatava teelõigu pikkust, vajadusel ka muid tegureid, ning vastavalt sellele valima sõidukiiruse. Olukorras, kus esinevad ekstreemsed ilmastikuolud ja nähtavus on olulisel määral piiratud, tuleb valida väiksem sõidukiirus kui tavatingimustes - sõidukiiruse valikul peab juht hindama, kas ta suudab peatuda sellistes oludes teel oleva mis tahes etteaimatava takistuse ees,» märkis riigikohus.

Riigikohus nentis, et etteaimatava takistuse all tugeb mõista igasugust, ka ootamatut tõket teel, millest ei ole võimalik mööda põigata, vaid mille ees tuleb peatuda. Sellisteks tõketeks võivad olla nii teel asetsevad objektid kui ka tee enese seisund, näiteks varisenud sild, ärauhutud teekate või -tamm. Erinevalt ootamatust takistusest on etteaimamatu takistus selline, mille ettekujutamist ei saa juhilt tema hoolsuskohustuse raames nõuda. Siinkohal rõhutas kriminaalkolleegium, et juhi hoolsuskohustus kasvab võrdeliselt sõidutingimuste halvenemisega ja võib teatud juhtudel ulatuda nõudeni sõiduk peatada.

Seetõttu ei nõua konkreetse õnnetuse korral liikluseeskirja nõuete rikkumise tuvastamine selle väljaselgitamist, milline oleks konkreetses liiklussituatsioonis olnud ohutu sõidukiirus. Oluline on see, et juhi poolt valitud sõidukiirus ei võimalda tal eespoolse nähtavusulatuse piires peatada oma mootorsõidukit mis tahes etteaimatava takistuse ees.

«Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et Pius juhtis mootorsõidukit ekstreemsetes oludes, milles nähtavus oli äärmiselt halb. Samuti hoiatas päästeamet tormi saabumisel korduvalt raskete ilmastikutingimuste, väga tugeva tuule ja erakordselt suure lumesaju eest ning soovitas eriti Harju- ja Virumaa elanikel autodega liiklemist vältida. Sellistes oludes pidi Pius arvestama sellega, et teel võib olla takistusena teine, lumevaalu sattunud mootorsõiduk. See tähendab, et sellistes ekstreemsetes oludes oli teise mootorsõiduki risti teel seismine etteaimatav ning seetõttu oli tema poolt valitud sõidukiirus üle 50 km/h ülemäära suur,» tõdes riigikohus.

9. detsembril 2010 alanud ja 10. detsembril jätkunud lumetorm Monika oli viimaste aastate suurim lumetorm Eestis. 9.- 10. detsembril oli päästeasutustel kokku 312 väljasõitu, mis on keskmisest kolm korda suurem koormus.

Enim inimesi jäi lumetormi ajal lumevangi Lääne-Virumaal Tallinna-Narva maanteel Padaorus. Kümned autod, bussid ja veokid jäid Padaorus täistuisanud teel lumevangi 9. detsembri hilisõhtul. Ida-Eesti päästekeskuse hinnangul jäi lumevangi 600 inimest. Appi tulnud kaitseväelased aitasid lumme jäänud sõidukeid välja kaevata, abivajajatele jagati tekke ja kütust. Päästjad ja kaitseväelased evakueerisid Viru-Nigula spordihoonesse 177 inimest.