/nginx/o/2011/01/12/497574t1h0d0c.jpg)
Riigikontrolör Mihkel Oviir väljendas täna Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis põhiseaduse teemal koolitundi andes isiklikku sügavat veendumust, et globaalsetest arengutest tulenevalt peaks Euroopa Liit selgelt arenema föderatsiooniks, kuna see on ka Eesti huvides.
Oviir kutsus õpilasi üles nägema Eesti põhiseadust kui elavat dokumenti, mida muutuva maailma foonil tuleb iga päev üha uuesti ja uuesti mõtestada ning tõlgendada, teatas riigikontrolli pressiesindaja.
«Põhiseadus pole mingi kivisse raiutud ja seitsme luku taha pandud paber, vaid elav tekst, mille tähendus muutub ajas vastavalt sellele, kuidas muutub maailm meie ümber,» sõnas Oviir.
Riigikontrolöri sõnul tuleb vastavalt keskkonna muutumisele tõlgendada ka Eesti riigi toimimist-olemist, sealhulgas suveräänsuse mõistet ja põhiseaduslikku olemust. «Tänapäevalgi leidub neid, kelle kujutelmades tähendab Eesti iseseisvus midagi Pätsi-aegset. Samuti ei näinud ega saanudki Eesti praeguse põhiseaduse koostajad 20 aastat tagasi ette näha, milline on poliitiline ja majanduslik keskkond, milline on maailm, kus Eesti peab toimima aastal 2012 või aastal 2022,» sõnas Oviir.
Riigikontrolör selgitas gümnasistidele riigikohtu lahendite pinnalt, sealhulgas Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) ühinemise põhiseaduslikkust käsitleva lahendi pinnalt, põhiseaduse pideva elava tõlgenduse olulisust.
Käsitledes Eesti ja Euroopa Liidu suhet, avaldas Oviir oma isiklikku sügavat veendumust, et globaalsetest arengutest tulenevalt peaks Euroopa Liit selgelt arenema föderatsiooniks. «See on selgelt Eesti huvides. Meil ei maksa iseendale oma võimekuse suhtes muinasjutte vesta. Ja mitte ainult Eesti-sugune pisiriik, vaid ka suuremad ja võimsamad riigid ei tule tänapäeva maailmas üksipäini tegutsedes enam toime. Finantskriis on lihtsalt teravalt esile toonud selle, millest on Euroopas püütud rääkida pigem poolihääli. Euroopa Liidu kui kahtlemata väga vajaliku poliitilis-majandusliku projekti edasine edu sõltub sellest, kas paljud riigid ja rahvad suudavad oma isekust ühiste huvide nimel talitseda või mitte. Valikud on väga selged: kas teha poliitiliselt korrektset võltsnägu, jätkata pooleldi vinduva ühendusena ja kaotada globaalses konkurentsis või koonduda ja lõpetada see nägude tegemine ja vaadata tõele näkku,» sõnas riigikontrolör.
«Eks see diskussioon seisab ees. Üldistes huvides on mitte lükata seda arutelu kui tülikat ja emotsionaalset kuskile kaugesse tulevikku, vaid alustada Euroopa tuleviku teemal mõttevahetust kohe,» leidis Oviir.
Riigikontrolör soovitas vaadelda maailma läbi globaalse prisma ja globaalsete arengusuundade valguses tõlgendada Eesti põhiseadust viisil, mis võimaldab arengut, mitte ei pärsi seda.
Eesti vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva puhul ning riigikohtu esimehe Märt Raski kutsel toimus täna, 1. oktoobril, Eesti koolides üle saja põhiseaduseteemalise koolitunni. Koolmeistri rolli astusid sel puhul kõrged riigiametnikud ja juristid, kes igapäevaselt põhiseadusega tihemini kokku puutuvad. Tunde andsid kohtunikud, riigikogu liikmed, prokurörid ja paljud teised.