/nginx/o/2012/07/22/1228702t1h86cc.jpg)
Kuna haigekassal sisuliselt enam iseseisvust ei ole, tuleks see vormistada ka juriidiliselt riigi omandisse, kommenteeris riigikogu liige ja Keskerakonna finantssekretär Kalev Kallo haigekassa nõukogu pädevust ja asjaolu, et seda juhib sotsiaalminister.
2000. aastal ütles riigikogu liige ning praegune Keskerakonna finantssekretär Kalev Kallo avalik-õigusliku Eesti Haigekassa loomisel riigiokgus, et: «Kas on mõtet üldse nõukogu mängida? Võib ju siis lihtsalt öelda, et sotsiaalminister korraldab ja tema haldusalas on…». Täna Kallo oma 12 aastat tagasi öeldust ei tagane.
Ta ütles Postimehele, et kogu tervishoiupoliitika on sotsiaalministeeriumi haldusalas ning minister haigekassa nõukogu esimehena vastutab ka süsteemi toimimise eest.
«Arstidel pole kellegagi (palgaküsimustes) läbirääkida. Minister ütleb, et nende tööandja on haigla juhatus ja rääkigu nendega. Haigla juhatusel pole aga seda raha kusagilt võtta.»
Kallo märkis, et kuna süsteemi eest vastutab minister, peaks ka üheselt selge olema.
Ta märkis, et pragune süsteem end ei õigusta ning võib-olla oleks õigem, kui haiglaid juhikski riik ja haigekassa raha laekuks otse riigile. «Selge on see, et süsteem tõrgub ning kui süsteem tõrgub, siis tuleb kardinaalseid otsuseid teha.»
Kallo sõnul on riik eelmise aasta eelarve muudatustega haigekassa raha omastanud ja seda riigieelarve tasakaalu säilitamise eesmärgil.
«Minu teada on haigekassal piisavalt suured reservid, aga millegipärast neid käiku lasta ei lubata. Ilmselt sellepärast, et rahandusministeerium on selle vastu, et hoida oma eelarvet tasakaalus.»
Kallo hinnangul ei ole haigekassal ega selle nõukogul enam iseseisvust ning sellest tulenevalt tuleks viia tegelik olukord seadusega kooskõlla ja nii peaksidki arstid tulevikus pöörduma oma küsimustega ministri poole.
«See on üks võimalik lahendus. Selge on, et midagi tuleb ette võtta, aga mitte oodata aasta või kaks, kuni on kätte jõudnud katastroofiline olukord.»
Ajakirjanik Tiina Kangro kirjutas Postimehes kolmapäeval, et Eesti meditsiinisüsteemi probleemid lasuvad sügavamal kui meedikute palgatasemed.
Ta märkis, et kuna avalik-õiguslik Eesti Haigekassa maksab raviasutustele teenuste eest ja teenuse hindade sees on mõttelise osana ka meedikute palk, peaksid meedikud streikima oma tööandjate vastu. Kui aga ka oma rahasid ise haldavad haiglajuhid ei ole rahul, tuleks kaasata lahenduse otsimisse riik. Kaaluda kogutud reservide kasutuselevõttu, otsida lisaressursse või siis rakendada ideid kogu süsteemi ümberkorraldusteks.
Riigikogu 2011. aasta detsembris tehtud otsuse alusel konsolideeriti haigekassa ja töötukassa reservid riigieelarvega. Rahandusministeerium sõlmis haige- ja töötukassaga hoiulepingud nende reservide liitmiseks riigi kontsernikontoga. Lepingute järgi liideti haigekassa pangakontod riigi kontsernikontoga 2011. aasta detsembris ning töötukassa pangakontod 2012. aasta jaanuaris.