/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2011/09/29/772150t1he4ab.jpg)
Eelmisel nädalal justiitsministeeriumile saadetud märkustes leiab Eesti advokatuur, et ministeeriumi poolt kooskõlastamisele saadetud uus vaenuõhutamise karistusnorm on ebaõnnestunud ja kehtestamiseks sobimatu.
Advokatuur pole rahul vihakuritegude seaduseelnõuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Jaanus Tehver ütles, et justiitsministeeriumi juures nn vihakuritegude eelnõu koostamist arutanud komisjon, kus advokatuuri esindas vandeadvokaat Leon Glikman, pakkus vaenuõhutuse paragrahvi 151 lõikele 1 välja paremini jälgitava sõnastuse.
«Väga suurt sisulist vahet ei ole,» osutas Tehver. «Kuid eelnõus on halvasti jälgitav, mis asi see karistatav tegu on. Arusaamatu, miks kokkulepitud sõnastust pidi muutma.»
Suurem vahe on aga karistusmääras. Nn kodifitseerimiskomisjon pakkus vaenuõhutuse kuriteo karistuseks kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, justiitsministeeriumi eelnõu aga rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Nii tekiks vandeadvokaat Tehveri sõnul paradoksaalne olukord, kus diskrimineerimisele üleskutsumist saab karistada karmimalt kui tegelikku diskrimineerimist ennast (KarS par 152 lg 1) – maksimaalselt üheaastase vangistusega.
«Sellel pole adekvaatset seletust,» ütleb Tehver.
Teine olulise muudatusena vihakuritegude käsitluses pakub justiitsministeerium välja, et Eestis hakatakse karistama ka inimsusvastase kuriteo, genotsiidi või sõjakuriteo eitamise eest («Rühma vastu suunatud kuriteo õigustamine».)
Seegi ei leia advokatuuri poolt toetust. Nad märgivad esitatud arvamuses, et antud paragrahvi kirjutatud ähvardaval viisil avalik eitamine või õigustamine, mis põhjustab ohu kellegi vihkamiseks, vägivallaks või diskriminatsiooniks on üldjuhul nagunii ka uue pakutava par 151 lg 1 järgi karistatav tegu.
«Üks ja sama tegu ei tohiks olla karistatav eri paragrahvidega,» ütles Jaanus Tehver. «Miks on sama asja veel tarvis tunnistada eraldi karistatavaks?»
Isikliku arvamusena lisas vandeadvokaat, et mingite sümbolite kasutamise karistatavaks tegemine puudutab ühelt poolt väljendus- ja sõnavabaduse ning teiselt poolt isikute õiguste kaitsmise vahelist halli ala, ning et eri riigid nagu Saksamaa on selle puhul lähtunud pigem omaenda ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist.
Vajadust vaenuõhutamise kuriteo (KarS par 151 lg 1) regulatsiooni kaasajastada advokatuur iseendast kahtluse alla ei pane. «Kehtiv norm on jõustumisest 2006 osutunud mittetoimivaks,» märgib nende esitatud dokument.
Justiitsministeeriumi nõuniku, eelnõu autor Tanel Kalmeti sõnul on praegune olukord, kus vaenu õhutamise karistatavuse tingimuseks on elule, tervisele või varale ohu põhjustamine, probleemne, sest üleskutse ja konkreetse ohu vahelise põhjuse tõendamine on üsna võimatu. «Ükski süüteo menetleja ei ole läinud selle koosseisuga kohtusse,» märkis Kalmet.