Eesti pälvis internetivabaduse uuringus esikoha

Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

USA inimõigusorganisatsioon Freedom House paigutas Eesti internetivabaduste uuringus käsitletud riikide hulgas esimesele positsioonile USA ja Saksamaa ees.

Uuringus Freedom on the Net 2012 kõrvutati internetivabaduse trende 47 maailma riigis jaanuarist 2011 kuni maini 2012.

Iga riigi puhul vaadeldi kodanike takistusi internetile ligipääsemisel, piiranguid seal leiduvale sisule ja muude kasutajaõiguste rikkumisi, näiteks blogijate vahistamisi, makstud poliitkommentaatorite olemasolu või rünnakuid teisitimõtlejate vastu.

Internetivabadused on kaitstud riikides, mis kogusid 0-30 punkti, need puuduvad aga riikides, mida hinnati 61-100 punktiga. Eesti sai hindajailt 100 punkti skaalal 10 punkti.

ACTA-protestid langetasid Eesti reitingut

Raporti kohaselt on ligipääs internetile Eestis jäänud võrreldes 2011. avaldatud raportiga samaks, veidi on kasvanud piirangud sisule, ent paranenud kasutajaõiguste kaitse.

Analüütikud märgivad, et kuigi Eesti on üks kommunikatsioonitehnoloogiliselt arenenumaid maid maailmas ja piirangud interneti sisule on riigis ühed leebemad, tuli uuringu perioodil ette juhtumeid, kui privaatsust puudutavatele seadustele viidates eemaldati Internetist varem loodud sisu.

Enamik juhtumeid toetuvad maakohtu otsustele, mis kohustasid eemaldama internetikommentaare uudisväljaannetest ja foorumitest. 

Seoses litsentsinõudega online-hasartmänge pakkuvatele ettevõtetele on Maksu- ja tolliamet tänavu juuni seisuga blokeerinud 636 kodu- ja välismaist veebilehte Eesti kasutajatele.

Autoriõiguste kaitse eest seisvad organisatsioonid on eemaldanud Youtube'ist sadu Eesti autorite muusikavideoid vaatamata sellele, et vähemalt osa neist olid üles laadinud autorid ise.

Raport ei jäta mainimata ka kevadel toimunud proteste võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA vastu, mis koondas tuhandeid internetivabaduste eest võitlejaid.

Plusspunktid teenis Eesti tänu sellele, et internetikasutajate ja internetivabaduste eest seisvate asutuste seas tegeletakse järjest enam inimese õigusega jääda anonüümseks ja kasutada turvatud võrgulahendusi.

Internetivabadused vähenevad

Uuringu esikolmikule järgnesid Austraalia (18p), Ungari (19p) ja Itaalia (23p). Suurbritannia (25p) oli tabelis alles 8., Venemaa (52p) aga 30. kohal.

Kõige halvem olukord internetivabadusega valitseb Iraanis, Kuubal ja Hiinas. Internetivabaduste puudumine tuvastati veel 11 riigis, näiteks Valgevenes, Saudi Araabias, Usbekistanis ja Tais. 47 uuritud riigist kahekümnes oli internetivabadus võrreldes 2011. aastaga vähenenud, näiteks Bahreinis, Pakistanis ja Etioopias.

Analüüsi ühe osana tuvastati ka riigid, kus on järgneva aasta jooksul alust karta internetivabaduste vähenemist: Aserbaidžaan, Liibüa, Malaisia, Pakistan, Venemaa, Ruanda ja Sri Lanka.

Freedom House´i hinnangul näitavad tänavused uuringutulemused, et piirangute seadmine internetivabadusele on paljudes riikides eelmise perioodiga võrreldes laienenud, ent seda tehakse vähem silmatorkavalt.