Pevkur loodab veel arstide streigist loobumisele

Sotsiaalminister Hanno Pevkur Foto: Peeter Langovits / Postimees

Sotsiaalminister Hanno Pevkur läheb homme haigekassa nõukogu ette pakkumisega saada meditsiinitöötajatele 3-5-protsendilist palgatõusu lootusega, et arstid loobuvad streigiplaanist.

«Kui streik ära ei jää, tuleb arvestada, et juba esimesel päeval jääb 3000-4000 patsienti ravita. Probleem on juba esimesest päevast suur ning see suureneb iga päevaga,» tõdes Pevkur.

Pevkur järeldas arstide väljaütlemistest, et minimaalselt kestab streik vähemalt ühe nädala ja ühe päeva, mil esimeste streikijatega on lubanud ühineda järgmine grupp haiglaid.

Minister aga lisas, et loodab ikka veel, et arstide streik jääb ära. «Homme on haigekassa nõukogu ja teeme seal omapoolse pakkumise, teeme selle nimel oma maksimumi,» lubas ta.

Et rahuldada arstide nõudmised täies mahus, kuluks 231,2 miljonit eurot, mis oleks rohkem, kui kõik teised palgatõusu küsinud riigiametnikud kokku.

Sotsiaalminister selgitas põhjalikult lahti, millised võimalused tal käes on. Suvise majandusprognoosi järgi saab ravikindlustus järgmisel aastal kokku 841 miljonit eurot ehk tänu täiendavale maksulaekumisele 55 miljonit eurot enam kui tänavu. Lisaks tuleb võtta kasutusele reservi ehk jaotamata tulemit.

See ongi koht, kust sotsiaalministeerium arstide palgatõusuks raha otsida saab. Enne tuleb aga veel arvestada, et sundkulutused kasvavad 20 miljoni võrra – näiteks tõusevad pidevalt ajutiste töövõimetushüvitiste väljakmaksed, meditsiinilised seadmete kulu jne. Nii jääb järele 35 miljonit eurot, millest Pevkur näeb kohta, kust saaks muuhulgas arstide ja õdede-hooldajate palgatõusuks raha leida.

Samas ootavad samast pajast lisaraha ka uued raviteenused ja soodusravimid, vähendada soovitakse ravijärjekordi, arvestada tuleb hindade tõusust haiglatele tekkiva kulude kasvuga (kindlasti kallineb küte, võib-olla ka elekter).

Sotsiaalministeeriumi arvutused näitavad, et kui palku tõstetaks 3 protsenti, tähendaks see riigieelarvele kokku 12,3 miljoni suurust lisakulu, 5-protsendine palgatõus 20,5 miljoni suurust lisakulu.

Selleks, et rahuldada arstide nõudmised täies mahus, kuluks riigil aga suisa 231,2 miljonit eurot. «See oleks rohkem, kui kõik teised palgatõusu küsinud riigiametnikud kokku – politseinikud, päästjad ja teised,» piltlikustas minister suurusjärku. Meenutuseks - arstid soovivad miinimumtasu tõstmist arstidel 10 euro, õdedel 5,5 euro ja hooldustöötajatel 3 euroni tunnist.

Kõrvale tõi minister võrdluse, et kui riigi keskmine palk on viimase viie aasta jooksul tõusnud 20 protsenti, siis arstide oma 30 protsenti.

«Probleem õdede ja hooldajate hulgas on tõsisem,» tõdes Pevkur ja lubaski seetõttu teha homme haigekassa nõukogule ettepaneku minna palgatõusus diferentseerimise teed.

See tähendaks, et kui näiteks õdede-hooldajate palka võiks Pevkuri ettepaneku järgi tõsta 5 protsenti, siis arstide palku veidi vähem. «Aga seda tuleb veel täpsemalt arvutada, sest näiteks hooldajate palgatõusu mõju eelarvele on summa summarum väiksem kui arstide puhul,» selgitas ta. Ta rõhutas, et see on vaid tema ettepanek, otsuse teeb haigekassa nõukogu, kus on esindatud ka tööandjad ja patsientide esindajad.

«Kui kogu tervishoiusektor lepiks kokku, et tõstame õdede ja arstide palka näiteks 10 protsenti ja nõustuks, et kapitalikuludeks ei lisanduks mitte midagi – näiteks haiglad suudavad ise leida raha suuremate küttearvete maksmiseks – siis mina olen nõus sellistele kompromissidele alla kirjutama,» kinnitas minister.

Seejuures saab haigekassa otsustada suurendada palgakomponendi osa eelarves, ent lõplikud otsused konkreetsete arstide ja õdede palgatõusuks teevad ikkagi tervishoiuasutuste juhid.

Pevkur möönis, et arstid teevad palju tööd, kuid samas arvas ta, et lisatööd teevad ka paljud teised ametimehed, ka ta enda tööpäevad venivad sageli üle 12 tunnigi. Sellest hoolimata kinnitas Pevkur, et peab palgatõusu nõudmist õigeks.

Sammud äramineku vältimiseks

Pevkur arvas ka, et välismaale tööle lahkuvate arstide numbrid on kohati üle paisutatud, sest tegelikult näitab statistika, et terviseametist tõendite väljavõtmine (mis on välisriigis tööks vajalik) on vähenenud, lisaks ei tähenda see alati inimese tegelikku lahkumist.

Pevkur meenutas, et noorte arstide Eestisse tööle jäämiseks on astutud mitmeid samme. Ta meenutas näiteks noorte arstide lähtetoetust ja arvas, et sellist boonust võiks järgmisest aastast hakata maksma ka õdedele. Ta on palunud igal meditsiinierialal koostada oma arengukava, kus kirjas muuhulgas ka see, kui palju arste ja kuhu vaja oleks. Ja et palju on kinni ka töötingimustes, on riik pingutanud haiglahooneid remontida.

Ministri sõnul on riigil praktiseerivate arstide arv üpris täpselt teada – eri allikate põhjal on see 4323 ja 4349 vahel.