Loomakaitsjad tegid talumetsa rahaks

Pärast Edith Laivi surma 2009. aastal seisab tema talukoht mahajäetuna – loomakaitsjad siin ei käi. Foto: Kristjan Teedema

2009. aasta detsembris siitilmast lahkunud Edith Laiv pärandas oma talu koos maa ja metsaga Eesti Loomakaitse Seltsile, mis aga jättis taluhooned varaste hooleks ning tegi tänavu talvel ja suvel metsas ulatusliku lageraie.

Metsaveomasinad on muutnud talu juurde viiva tee tavasõidukile läbimatuks - mööda seda teed on veetud talumetsast Postimehe andmetel minema üle 3000 tihumeetri puitmaterjali.

Lageraielangid on kõikjal talu ümber kokku 13 hektari ulatuses. Sellele lisaks on metsas toimunud 3,1 hektaril harvendusraie, seega on umbes 36 hektarist metsast puutumata veidi rohkem kui pool. Metsa majandamise kavas ette nähtud töödest on tegemata jäänud valgustusraie, mis kujutab endast tublimatele kasvavatele puudele ruumi tegemist – valgustusraie on üks selliseid raieliike, mille eest metsaomanik peab peale maksma. Seltsi auks tuleb öelda niipalju, et 1,7 hektariline metsanurgake otsustati päästa ja tellida sellele vääriselupaiga inventuur.

Puhas klassika

Eesti Loomakaitse Seltsi tegevus vastab siiski igati tüüpkäitumisele, mida taasiseseisvumise ajal on viljelenud sajad süllekukkunud talukoha omanikud, kes tegelikult elavad kusagil kaugel ja kellel tegelikult on maaelust üsna ükskõik. Kõigepealt müüakse raieõigus metsafirmale ja seejärel püütakse mõne aja möödudes panna müüki kõik, mis veel alles jäi. Sageli ei kõlba taluhooned aga enam selleks ajaks elamiseks, need on parimal juhul rüüstatud, halvimal aga kokku kukkunud. Paadunud loomakaitsja Edith Laivi kunagi nii uhkest Mulgimaa talust on juba ära viidud kõik vähegi kõlbulik alates bullerjanist ja lõpetades mööbliga.

Vastuseks Postimehe päringule teatas ELS, et raieõiguse võõrandamise eeldatav müügihind on 22 990 eurot, millest on praeguseks kätte saadud 18 470 eurot. Metsamüügirahaga abistab selts, nagu nende vastustes kirjas, aastas umbes 1500 looma umbes 56 0000 euro väärtuses (sic! Ilmselt on tegu veaga – N. N.), lisaks tegeleb selts saabuvate hädajuhtumite lahendamisega ning paneb suurt rõhku ennetustegevusele. Talu saatuse kohta ei osanud selts midagi konkreetset öelda. Mis puutub kahjustatud teesse, siis selle korrastab seltsi sõnul metsa üles töötanud firma.

Loe pikemalt Postimees Plussist!

Tallinn, 3. juuni 2013. Pressinõukogu arutas Eesti Loomakaitse Seltsi kaebust Postimehe peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava. Otsusega saab tutvuda siin.