/nginx/o/2012/09/14/1320284t1hcbeb.jpg)
Kaitsevägi lõpetas juurdluse vahipataljoni ajateenijate välilaagris toimunud väidetava hauakaevamise ja inimväärikuse solvamise kohta ohvitseridele distsiplinaarkaristuse määramisega, kuid inimväärikuse alandamist ei tuvastatud.
Kaitseväe juurdlus lõpetati ohvitseridele noomituse määramisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ohvitseridele tehti kirjalik noomitus selle eest, et väljaõpe välilaagris venis ettenähtud 10 tunnist tunduvalt pikemaks, teatas Põhja kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Rene Brus täna pressikonverentsil.
Ajateenijate Aleksei ja Anton ähvardamist ja alandamist ei tuvastatud, sest ohvitserid oma ütlustes eitasid seda. Nüüdseks reservi määratud ajateenijad ise täiendavale vestlusele ütlusi andma ei tulnud hoolimata korduvatest kutsetest.
Sellega on juurdlus lõpetatud.
Brus selgitas, et teenistusjuurdlust alustati kaks päeva pärast välilaagrit ehk 15. augustil noormeeste kaebuse alusel, kus nad süüdistasid oma ülemaid mittekaitseväelaslikus käitumises, neile individuaalse väljaõppe läbiviimises ja selle käigus nende alandamises.
Juurdlust viis läbi kaitseringkonna jurist. «Inimväärikust alandavat tegu kui sellist ei olnud,» kinnitas Brus. Ohvitserid andsid juurdluse jooksul korduvalt ütlusi, milles eitasid ähvardamist ja muud noormeeste kirjeldatut. Anton ja Aleksei ei reageerinud kutsetele ega ilmunud ütlusi andma, nendelt võeti seletused ainult vahetult pärast avalduse laekumist.
«Mis puudutab väljaõppe sisu, siis jah, ohvitserid rikkusid korda sellega, et mindi üle väljaõppel ette nähtud ajalimiidist. Välilaagri tingimustes on intensiivsem ja pingelisem periood kindlasti, siis nende ajateenijate suhtes mindi tõesti natuke liiale, ettenähtud 10 tunni asemel venis see aeg tunduvalt pikemaks.»
Väljaõpe olevat kestnud neli tundi lubatust kauem. See oli ka ainus asi, milles ohvitserid süüdi jäid ning selle eest said nad kirjaliku noomituse.
Tiganik seletas, et kirjalik noomitus on kaitseväelasele tõsine karistus. See jätab ohvitseri ilma privileegidest ja ta ei saa ametikõrgendust. Olgugi, et karistus kustub mingi aja jooksul, jääb see ikkagi kirja. Kolm noomitust tähendab kaitseväest lahkumist.
Juhtumi osapooli oli vaid kaks - kaks ajateenijat ning kompaniiülem ja rühmaülem. «Kõik ütlused tuginevad ainult nendele inimestele, pealtnägijaid ei olnud,» selgitas Brus olukorra keerukust.
Juulikuus ajateenistusse asunud Aleksei ja Anton pöördusid kogu teenistuse vältel pidevalt kaitseringkonna meditsiinikeskusse erinevate tervisehädadega. «Nad olid päris põhjalikult eemal ka oma igapäevasest väljaõppest. Otsuse, mille põhjal nad reservi arvati, langetas arstlik komisjon,» ütles Brus. Seetõttu vabastati noormehed teenistusest.
Maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ütles, et seda veel arutatakse, kas tuleks noortele rohkem väljaõppe käigus seletada, miks mingit asja tehakse ja alles siis minna praktikale.
Tiganik kinnitas, et sai vahejuhtumist teada juba järgmise päeva hommikul pärast välilaagrit.
Postimees kirjutas augusti lõpus, et kaitsevägi uurib juba kaks nädalat juhtumit vahipataljonis, kus vendadest ajateenijaid võidi sundida välilaagri ajal relva ähvardusel öisel ajal endale haudu kaevama. Uurimise all olevad ohvitseride väitel lasti noorukitel lihtsalt kaeviku kaevamist harjutada.