Kadrioru presidendiloss saab «füüsilise tõkke»

Praegu on Kadrioru lossi tagumine külg küll suletud ja piiratud aiaga, kuid eestpoolt on hoonele täiesti vaba ligipääs. Foto: Andres Haabu

Järgmise aasta eelarve läbirääkimistel küsib presidendi kantselei 2013.–2014. aastaks 410 000 eurot «administratiivhoone välisperimeetri piiramiseks füüsilise tõkkega».

Mida see täpselt tähendab, kas aeda, müüri või mingeid muid turvalahendusi, jääb paraku selgusetuks.

Presidendi kantselei ettevaatlikkus teema kommenteerimisel on isegi arusaadav, ilmselt peljatakse ajalehtedes pealkirju stiilis «President ehitab Kadrioru lossi ümber aia».  Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam ütleb vaid, et ükskõik milline lahendus tuleb, jääb presidendi kantselei hoone ümbrus avalikkusele endiselt avatuks. «Midagi pole veel otsustatud, praegu on arutelu ja analüüsi koht,» ütleb Sildam.

Suur rünnakurisk

Tegelikult on asi laiem kui üks hoone Kadrioru pargis. Selle aasta aprillis allkirjastas Andrus Ansip valitsuse määruse «Suure rünnakuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmed».

Selles määruses on kirjas kuus punkti. Objektil peab olema füüsiline välispiir. Peab olema sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem. Peavad olema jälgimisseadmed. Aknad ja uksed, mis on välispiiriks või on välispiiri poole, peavad olema turvaklaasist. Objekti välispiir peab olema valgustatud. Tööajal peab olema mehitatud valve.

Kõigi nende nõudmiste täitmiseks andis valitsus aega 18 kuud. Neid «objekte» määrus ei nimeta, aga ei pea olema hiromant, et teha loogilisi järeldusi: presidendihoone, riigikogu hoone, valitsuse hoone, kaitsejõududega seotud asutused. Selge on ka see, et kõige selle taustal kumab eelmisel aastal kaitseministeeriumisse tunginud Karen Drambjani juhtum.

See on ka Kadrioru «füüsilise tõkke» kontekst. Korrakaitsepolitseiosakonna valvebüroo juht Aivar Ridamäe – nende osakond on üks neist, kes tegelevad selliste turvalisusküsimustega – ütleb samuti, et pärast eelmise aasta juhtumit kaitseministeeriumis analüüsisid nemadki tähtsamate riigiasutuste ja enda valvatavate objektide turvalisust.

«Tegime vajadusel ettepanekuid valve tõhustamiseks. Tänavu sügisel vaadatakse kõik asutused uuesti üle ning hinnatakse, kas ja mis ulatuses on turvameetmeid tõhustatud,» räägib Ridamäe.

Vaid üks turvaline asutus

Siiani on Eesti riigiasutused olnud erakordselt avatud ja hästi ligipääsetavad. Näiteks seesama presidendiloss Kadriorus. Hoone tagumine külg on küll suletud ja piiratud aiaga, kuid eestpoolt on täiesti vaba ligipääs. Iga suvaline uudistaja võib tulla ja presidendi uksele koputada.

Samamoodi võib ette kujutada, kui lihtne oleks näiteks veoauto lõhkeainet täis laadida ja riigikogu hoovi sõita. Olgu, see on äärmuslik näide, aga hüpoteetiliselt võime rääkida ka purjus pätist, kes viskab ministri või presidendi töökabineti aknasse kivi.

Ainuke hästi turvatud asutus Eestis on olnud kaitseväe peastaap. Ilmselt tänu NATO nõuetele vastab see kõikidele neile standarditele, mida näeme välismaal olulistes riigiasutustes.

Üht-teist on viimase aasta jooksul tehtud ka Eesti teistes riigiasutustes. Näiteks on riigikogu hoone suur vestibüül ümber ehitatud nii, et valvetöötaja turvalisus on paremini tagatud ning tunduvalt selgemini on eristatud töötajate ja külaliste liikumine. Aivar Ridamäe lisab, et nad on aasta jooksul iga päev asutustega seda teemat arutanud.

«Paljudel juhtudel on ümberkorralduste ulatus hoone eripära tõttu piiratud, kuid suurem osa asutustest on muudatuste tegemisest väga huvitatud olnud,» räägib Ridamäe «Peamiselt puudutasid asutustele tehtud ettepanekud asutuste sissepääsu korda, seda nii külaliste liikumisskeemi ja tuvastamise korra kui ka valvetöötajate turvalisuse osas.»