Kutsealuste tervis erineb linnades suuresti

Ajateenijate tervis. Foto: Kaitseressursside amet / graafika: Alari Paluots

Kaitseressursside ameti (KRA) statistika kohaselt paistavad Eestis parema tervisega silma väikelinnade noormehed. Sellele vaatamata nendivad arstid, et kutsealuste füüsis on aasta-aastalt nigelam.

Igal aastal vaagivad 14 Eesti linnas asuvad arstlikud komisjonid süvitsi umbes 10 000 – 12 000 noormehe terviseseisundit. Kui 2010. aastal tunnistati 9291 mehest ajateenistuskõlbulikuks 40,2 protsenti, siis mullu 11 103 kutsealusest 38 protsenti. Ülejäänutele anti enda ravimiseks ajapikendust või kustutati kehva tervise tõttu kutsealuste nimekirjast.

Linnadest eristuvad positiivselt Jõgeva ja Haapsalu, kus vastavalt 300st ja 200st komisjoni ees käinust keskmiselt iga teine täiesti terveks tunnistatakse. Pea sama tugevat tulemust näitavad Kuressaare noored. Neile jäävad tervisenäitajatelt alla Tallinnas, Raplas, Kärdlas ja Rakveres kontrollis käinud mehed, kellest päris terved on olnud 39-45 protsenti. Stabiilselt kesine on aga olnud Valga ja Kohtla-Järve noorte tervis.

Palju muutujaid

Kaitseressursside ameti pressiesindaja Marke Teppor nentis, et järeldust, nagu sõltuks noormeeste tervis tugevasti nende elukohast, statistika põhjal siiski teha ei saa. Nimelt mõjutab näiteks Tartu ja Tallinna tulemusi asjaolu, et just neis linnades läbivad ülevaatuse mehed, kellele sotsiaalkindlustusamet on eelnevalt puude määranud.

Samuti üritab KRA võimaluste piires vastu tulla neile, kes soovivad arstliku komisjoni läbida mujal, kui oma registreeritud elukohas. 2010. aastal esitati selleks 1102 ja mullu 1733 taotlust ning suurem osa neist ka rahuldati.

«KRA tegevusaja jooksul aastatel 2006-2012 on mittekõlblike protsent püsinud suhteliselt muutumatuna. Tõusnud on pigem ajutiselt mittekõlblike kutsealuste osakaal,» hindas Teppor. «Üldisest terviseseisundist rääkides peegeldab kutsealuste tervis kogu ühiskonnas toimunud muutusi: inimesed on vähem liikuvad, argistressi on palju.»

Tervis tasapisi halveneb

Haapsalu arstliku komisjoni esimees, kirurg Andri Meriloo on terasid sõkaldest sõelunud 20 aastat. «Mulle tundub, et ikka kehvemaks läheb. Mitte nüüd väga hullusti, aga liigesehädad ja ülekaalulisus on tõsine probleem,» kirjeldas Meriloo. «Äpusid tuleb juurde. Paraku on see virtuaalmaailmaga koos käiv asi – mida rohkem on nad arvutis, seda kehvemad on nende füüsilised võimed.»

Tegelikkus on mõistagi mitmepalgelisem. Meriloo räägib, kuidas gümnaasiumi lõpus tehtaval tervisekontrollil on põhjust rõõmustamiseks – enamik noori ellu astuvaid mehi on terved ja meeskonnavaimust kantuna motiveeritud ajateenistusse asuma. Pärast kolmeaastast ajapikendust on pilt vastupidine. Koos kasvanud ühiskondlike kohustustega kaob soov teenida ja sagenevad komisjoni ette toodavad tervisehädad.

Meriloo sõnul on olukord parem linnades, kus on tugev Kaitseliit. See ilmneb näiteks Haapsalus, kus pereisa kõrge kaitsetahe kandub edasi ka pojale.

Valud ja psüühikahäired

Arstlikes komisjonides kurdetakse enamasti selja- või põlvevalu, mille põhjused on kompuuteruuringuga kergesti kindlaks tehtavad. Sihikindlamad ajateenistuspõlgurid rõhuvad aga juba psühhiaatrilistele probleemidele. Nende suur hulk jätab noortest tõsiselt murettekitava mulje. Psüühika- ja käitumishäired olid 25,8 protsendiga mullu levinuim tegevteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise põhjus.

Meriloo on veendunud, et siin hakkavadki rolli mängima linnade erinevused. «Kui statistikat vaadata, siis lihaskonna- ja liigestehaiguste poolest linnad ei erine, küll aga on psühhiaatrilisi vabastusi palju näiteks Harju- ja Tartumaal. Komisjonis täidetakse ankeet vaimse olukorra kohta ja sinna on ju lihtne kirjutada, et joon iga päev ja ilma selleta ei saa,» kirjeldas Meriloo. «Kuna psühhiaatrid ei tunne poisse, siis tekib hästi palju kaheldava väärtusega vabastusi. Läänemaal seda ei ole, sest siinne psühhiaater sisuliselt teab kõiki noori.»

Samal põhjusel kohtab Meriloo harva narkosõltuvuse üle kurtjaid või homoseksuaale, keda on vaid üks paari aasta kohta. Teistes komisjonides tuleb «näitemängu» sagedamini ette ja Meriloo teab kolleegidelt juhtumeid, kui noor mees on otse komisjonist vaimuhaiglasse ravile saadetud. Psüühiliste probleemidega pole arste tegelikult kerge petta, sest sellised kutsealused saadetakse põhjalikele kontroll-uuringutele või antakse ajateenistusse minekul pikendust, et neid sel ajal jälgida.

Siiski võivad ka lapsepõlvekasvatuse vead noore mehe psüühika rikkuda. «On selline diagnoos nagu põllepaelafenomen – teatud grupp noormehi on enne sõjaväge elanud vanemate seljataga ja ei suuda omavanuste seas adapteeruda. Tekivad psüühilised häired ja neile on ajateenistus suur traagika.»

Loomulikult on tervisehädasid, mille olemasolu kontrollida ei saagi. Nii mõnelgi korral jääb arsti sõna kutsealuse sõna vastu, sest komisjoni arst ei saa rakendada tavapärast empaatiat, vaid peab lähtuma kontrolli määrustikust.

Paljud ajateenistusse saadetuist kurdavad haigust ka väeosas. Näiteks 2011. aastal vabastati ajateenistusest enneaegselt 373 ajateenijat, neist 364 tervise tõttu. Peamine vabastuse põhjus on psüühika ja käitumishäired, mis esinesid 39,6 protsendil vabastatutest.