Loodus vingerpussitab otse Tallinna-Tartu maanteel

Siin on näha kolme väiksemat karstiauku Tallinna-Tartu maantee ääres. Vanarahvas nimetas selliseid neelukohti maapõue kurjaks suuks. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna-Tartu vahet sõelujad saavad praegu autost väljumata vaadelda põnevaid loodusnähtusi karstilehtreid ehk kurisuid.

Tallinna poolt Tartu suunas sõites näeb, et paarisajameetrisele Aruvalla-Kose tulevasele teelaiendusele mahub ära viis karstiauku, mille läbimõõt ulatub kolmest-neljast viie meetrini.

Teeehitajate jaoks ei ole karstiaugud aga kaugeltki hea uudis, sest varem on need nahka pistnud nii traktoreid kui hobuseid. Seesama piirkond Harjumaal on kuulus oma karstialade poolest, mille tuntuimaks ilminguks on Tuhala nõiakaev. Kose-Aruvalla teelõigu neljarealiseks ehitamise käigus välja ilmunud kurisud tähendavad aga ehitajate jaoks harvaesinevat väljakutset, sest suurimad karstilehtrid on maapinna juures viiemeetrise läbimõõduga.     

Maanteeameti projektijuhi Tõnu Kuusiku sõnul jääb viiest lahti kaevatud neeluaugust kolm vahetult uue tee alla. Neeluaugud ei tekkinud seoses teeehitusega, vaid olid iidsetest aegadest olemas ning neid on täidetud aja jooksul mulla või muu pehmema pinnasega. See ei takista kurisudel aga vee imamist ja nõnda pididki ekskavaatorid neeluaugud lahti kaevama, sest need ei sobi teps mitte teealuseks. Kurisude täitmiseks valmis aga eraldi projekt.

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteaduri Leo Vallneri sõnul on karstialadega seotud probleemidega tegelemine ehitusgeoloogias lausa omaette teadusharu.
Kohalik elanik ja ka Aruvalla-Kose teeehituse juures geodeetilisi töid teinud Arno Saar rääkis Postimehele, et kümnekonna aasta eest avanes Kose ja Kuivajõe lõigul vahetult maantee ääres karstilehter, kuhu tuli lõpuks kallata kolm-neli koormatäit kruusa. «See varing lõhkus ära ka osa sidekaablitest,» lausus ta. «Nende lehtrite käitumine on täiesti etteennustamatu.»

Loe pikemalt Postimees Plussist!