Riigikogu eetikanõuetesse võib jõuda anonüümkommentaaride keeld

Riigikogu. Foto: Peeter Langovits

Üks riigikogulaste eetikakoodeksi väljatöötajaist, IRLi esindaja vastavas parlamendiliikmete töörühmas Mart Nutt tegi kolleegidele ettepaneku lisada koodeksisse punkt, et riigikogu liikmed ei kirjuta anonüümseid internetikommentaare.

«Riigikogu liikmel peaks olema nii palju julgust, et ta esineb kõikjal avalikult oma nime all, mitte aga varjunimega, kus ta üritab mõjutada toimuvat varjatult,» ütles Nutt Postimehele.

Ta tõdes, et kontrollida saab sellist punkti muidugi ainult juhul, kui kommentaar on seda laadi, et asi jõuab kohtusse, nagu Eestis pretsedente on olnud. Kuid samas ongi tegemist eetilise põhimõttega, mis on südametunnistuse küsimus.

Töörühmas fraktsiooniväliseid saadikuid esindav Kalle Laanet ütles, et suhtub hästi ettepanekusse lisada valmivasse eetikakoodeksisse punkt anonüümsete kommentaaride taunimise kohta. «Iga poliitik peab julgema arvamust avaldada oma nime all, muidu ei ole ta mingi poliitik,» sõnas ta.

Laanet lisas, et kuigi anonüümselt kommenteerimist on raske kontrollida, oleks selle taunimine eetikakoodeksi abil mõttekas juba ühiskonnas hoiakute kujundamise eesmärgil.

«Ei saa ju kõiki eetilisi möödalaske kirjutada sisse karistusseadustikku. Räägime asjadest, mis ei käi kokku parlamendiliikme ühiskondliku positsiooniga. Kui ütleme, et me ei pea seda tavapäraseks ja vastuvõetavaks, et riigikogu liige on anonüümne kommentaator netiavarustes, siis oleme oma suhtumist sellega näidanud,» rääkis ta.

Eetikakoodeksi koostamise töörühm on seni pidanud kaks koosolekut ja koostanud esialgse variandi, millega töö läheb sügisel edasi. Töörühma kuuluvad Kaja Kallas (Reformierakond), Kadri Simson (Keskerakond), Mart Nutt (IRL), Andres Anvelt (SDE) ja Kalle Laanet (fraktsioonivälised saadikud).

Muu hulgas on arutatud seda, et eetikakoodeksi tuvastatud rikkujate nimed loetaks maha parlamendi töönädala alguses esmaspäeval ning pahategijail on samal päeval võimalik riigikogu vabas mikrofonis kahetseda ja endale tuhka pähe raputada.

Nuti sõnul on eetikakoodeksi kirjutamise tulemus tegelikult eneseregulatsiooni süsteem, mis on võrreldav pigem ajakirjanduseetika koodeksiga kui advokaatide või arstide puhul kasutatava kutse-eetikaga. Tema hinnangul ei ole mõtet koodeksi valmimisega kiirustada.

«Ilmselt septembris see veel ei jõua lõppversioonini. Töörühmal on kindlasti vaja kohtuda ka väljastpoolt poliitikuid tulevate ekspertidega,» märkis Nutt.