Meediaarvustus: ilgelt lahe saade!
Ei no jumal tänatud, et Eestiski midagi nii lahedat tegema on hakatud, nagu Ameerika või Kanada supermodellide saated. Ausalt öeldes ootasin «Unistuste printsessist» midagi palju hullemat – minu meelest ei osata meil tavaliselt üldse normaalseid saateid teha.
Ma ei jõudnud algul ära imestada, millised kakssada kõõma sellele printsesside konkursile olid kutsutud – no anna elu! Said vist limuga esimest korda sõita. Ja ilmselt ka viimast. Oleks ikka ise pidanud minema, kõik sõbrannad soovitasid, aga mul oli sel päeval just küünetehnik kinni pandud. Aga see selleks, õnneks olid konkursiväliselt sinna kutsutud ka Tõehetke-Lilit, tema sõbrants Triinu ja Tissi-Maarjan. Vist oli Igleesiase Minett ka. Minu meelest on see Lilit ikka hästi tubli – tal on ju vist isegi laps, keda mees kasvatab, ja vaadake, kui heas vormis ja kui ilus ta on! Ja hästi laheda jutuga.
Tegelt ma ei kahetse üldse, et ei läinud. Sest see nn unistuste poissmees oli ju tegelt suht jube, mingi ilge itaalia prillipapa, kes pole normaalset tšikki vist kunagi saanudki. Minge vaadake parem, millised mustad kompud kolmapäeviti Hollikas tšillivad! Sellistega läheks iga kell. Vabandage väga, aga selle idika meelest peaks tõeline unistuste printsess lisaks kokteili imemisele temaga veel seenel käima. Halloo, täielik tropp ikka!:)
Siis ma ei saanud veel üldse aru, mis see nilbe vanamees Andres Peets seal pidevalt tõmbles ja kobises, juhatas oma arust vägesid või? Ilge saatejuht ja telestaar omast arust!
A mul tegelt sügavalt pohhui, kokkuvõttes oli täitsa lahe saade. Lõpus anti veel ülevaade, mis järgmistes seeriates saama hakkab. Vaatasin, et see äge eit, see Ketlin läheb selle rinnaka Kadiga rindade suuruse pärast kaklema. Ei no tahaks näha, millega see lõpeb!