Raamat: Eesti loobus kergekäeliselt KGB toimikutest

On aasta 1991. NSV Liidu KGB juht Vadim Bakatin ja Eesti peaminister Edgar Savisaar kirjutavad Moskvas alla Eesti KGB likvideerimise lepingule. Foto: Peeter Langovits

Raamat esitab tõsiseid kahtlusi ENSV KGB tegevuse lõpetamise kohta - ei üritatud võimalikult suurt hulka dokumente säilitada ja enda kätte jätta.

Hiljuti ilmunud raamatus «ENSV KGB tegevuse lõpetamine» kirjutab Harri Mägi: «Igast KGBga tegelevast komisjonist võiks ju endastmõistetavalt oodata püüdu võtta enda kätte nii palju dokumente kui võimalik ja hoida seda kõike enda käes. Ometi käituti vastupidi. Miks nii tehti, on teada vaid neile inimesile endile.»

Raamat kirjeldab Eesti valitsuse esindajate tegevust selles kahekümne aasta taguses protsessis kui arusaamatult järeleandlikku ja ebajärjekindlat. Autor, kes kahjuks ise on meie seast lahkunud, töötas aastaid nõunikuna KGB likvideerimise protsessi uurinud parlamendikomisjonide juures. Ta tõdeb raamatus, et kiire ja jõulise ülevõtmise asemel venis asi kuudepikkuseks, mistõttu saadi kätte väga vähe sellest, mida tõenäoliselt oleks võinud neis majades leida.

Tartus toimus aga 24. oktoobril 1991 Mäe sõnul «midagi täiesti seletamatut». Nimelt koostati akt, et 12 leitud operatiivtoimikut hävitatakse ja kaheksa kotti Tartu KGB majast leitud materjale, mida komisjon Peeter Oleski juhtimisel ning endiste vabadusvõitlejate Enn Tarto ja Viktor Niitsoo osavõtul ligi kuu aega oli korrastanud ja pitseeritud kottidesse hoiule pannud, tagastatakse KGB-le. Enn Tarto sai asjast teada alles hiljem riigikogu liikmena ja miski ei olevat teda elus nii solvanud, kirjutab Mägi.

Lisaks Tartus toimunule kirjeldab raamat juhtumeid Paides ja Viljandis, kus KGB maja ülevõtmisel seifist leitud dokumendid anti tagasi KGB esindajale, mille kiitis heaks ka kohapeal viibinud valitsuskomisjoni esindaja.

«Valitsuskomisjoni motiive on raske mõista,» kirjutab Harri Mägi toimunu kohta, kuna KGB oli sundseisus ning polnud mingit vajadust neile vastu tulla.

Ehkki Edgar Savisaare valitsus andis pärast Nõukogude Liidus läbikukkunud riigipöördekatset ja Eesti iseseisvuse taastamist 26. augustil 1991 välja korralduse peatada ENSV KGB tegevus, tagada julgeolekukomitee ruumide sulgemine ja pitseerimine ning seal asuva vara ja dokumentide säilimine, tõdeb Mägi, et pole selge, millal KGB tööruumid tegelikult suleti ja pitseeriti.

26. augustil seda kindlasti ei tehtud. Enamik kohalikke osakondi võeti ametlikult üle oktoobris ja novembris ning see oli valitsuskomisjoni ühe liikme Jüri Kaljuvee sõnul puhas vormitäide, kuna ees ootas dokumentidest puhas plats. Peamaja Tallinnas Pagari tänaval jäi aga KGB käsutusse lausa aasta lõpuni. Ainsa erandina on teada KGB maja suhteliselt kiire ülevõtmine Tartus, aga sealgi olid ahjud tuhka täis, meenutab Enn Tarto.


ENSV KGB likvideerimine  

•    20. august 1991 – Ülemnõukogu kuulutab Eesti iseseisvuse taastatuks

•    21. august – riigipöördekatse NSV Liidus kukub läbi

•    26. august – Edgar Savisaare valitsuse korraldus nr 270 peatada ENSV KGB tegevus ja moodustada komisjon Hardo Aasmäe juhtimisel selle tegevuse lõpetamisega seotud küsimuste lahendamiseks

•    4. september – Edgar Savisaar ja NSVLi KGB esimees Vadim Bakatin kirjutavad alla protokolli KGB likvideerimise kohta Eestis

•    6. september – Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust

•    9. oktoober – Savisaare-Bakatini teine protokoll

•    23. okt  –14. nov – KGB väljaspool Tallinna asunud osakondade ametlik ülevõtmine

•    18. detsember – allkirjastatakse lõppakt ENSV KGB tegevuse lõpetamise kohta, Eesti poolt kirjutab alla riigiminister Raivo Vare