/nginx/o/2009/07/22/210607t1hb72a.jpg)
Viis sisekaitseakadeemia (SKA) piirivalvekolledžis õppinud kadetti esitasid sel kuul Tallinna halduskohtusse kaebuse oma kooli, politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning siseministeeriumi peale. Neist kolm asusid õppima 2007. aastal ja lõpetasid kooli sel kevadel ning kaks lõpetavad tuleval aastal.
Piirivalvekadettide sõnul lubasid sisekaitseakadeemia ja piirivalveamet neile õppima asumisel, et lõpetades saavad nad nooremleitnandi auastme. Sellise lubaduse sätestas ka piirivalveteenistuse seadus, mis aga tunamullu lakkas kehtimast, kui politsei- ja piirivalveamet ühendati.
Uue seadusega kaotati ära piirivalvurite sõjaväelised auastmed ja asendati need ühtsete teenistusastmetega. Kuigi piirivalve nooremleitnandi auaste ühtlustati uues seaduses politseileitnandi teenistusastmega, pakub PPA kooli lõpetanud noortele hoopis vanemkonstaabli teenistusastet, mis on neli astet madalam.
Seejuures on iga kõrgema teenistusastme saamiseks tarvis teenida vähemalt kolm aastat, mistõttu kaotaksid kaebajad 12 aastat oma karjäärist, kui vanemkonstaablina tööle asuksid.
«12 aastat kaotame me karjääris, kui eeldame, et meid edutatakse alati, kui astme vanus kukub. Elu näitab, et tegelikult see ikkagi päris nii ei käi,» ütles üks kaebuse esitaja, sel kevadel SKA lõpetanud Siim Sildnik.
«Igasugune edutamine eeldab kirjutatud ja kirjutamata reeglite täitmist – alates füüsilise testi edukast sooritamisest ja ülemusega ideaalsest läbisaamisest kuni politsei- ja piirivalveameti eelarveliste võimalusteni,» nentis ta.
Kadettide advokaadi Heidi Rajamäe-Pariku väitel kaotaksid nad palgas, kui võtaksid vanemkonstaabli teenistusastme vastu. Kui politseileitnandi teenistusaste tähendab juhtivspetsialisti ametikohta, siis vanemkonstaabli ametikoht vanemspetsialisti kohta.
Sildniku sõnul pakutakse neile töökohti, mida nad õppima asudes eeldada võisidki. «Kuid asuksime tööle hoopis säästuohvitseridena, kes teevad sama töö ära madalama teenistusastmega ja sellest tulenevalt ka väiksema palgarahaga,» rääkis ta.
Sildnik lisas, et palk on küll tähtis, kuid kõige olulisem on see, et kadetid soovivad saada algselt lubatuga võrdset isiklikku teenistusastet ja töökohta. «Esimene on auküsimus, teine loogikaküsimus,» ütles ta.
Kuna kolm juba kooli lõpetanut on vanemkonstaabli teenistusastmega ametikohast loobunud, kavatseb SKA nende koolituskulud kohtu abil tagasi nõuda. Praegu on nad esialgse õiguskaitse all, mis tähendab, et koolituskulusid nad menetluse ajal tasuma ei pea. Samuti ei saa neid tööle sundida.
Probleemist mõjutatute ring on aga laiem. Riigi kohtusse kaebamist kaaluvad Postimehe teada ka 2010. aastal piirivalvekolledžis piirivalveteenistuse kutseala riigieelarvevälises kaugõppes lõpetanud piirivalvurid.
Nemad asusid 2006. aastal end omal kulul täiendama, et saada nooremleitnandi auaste. Selle rühma anonüümsust palunud liige ütles, et iga õppija tasus õpingute eest umbes 80 000 krooni, kuid kuus kuud enne kooli lõppu kaotati auastmed ära ja uus seadus võimaldas neile määrata üksnes madalama teenistusastme.
Samas olid enne lõpetamist kõik liikmed olnud minimaalselt kuus aastat teenistuses ja juba jõudnud vähemalt vanemkonstaabli teenistusastmeni.
Nemad pöördusid ka õiguskantsleri poole, kes 2011. aasta juulis saatis siseminister Ken-Marti Vaherile märgukirja, milles leidis, et rühma ootusi teenistusastmele on rikutud ja 2010. aastal jõustunud politsei- ja piirivalveseaduses puudus rühma ootust arvestav üleminekuregulatsioon.
Õiguskantsler palus viia regulatsioon, mille alusel rühmale vanemkonstaabli aste määrati, kooskõlla põhiseadusega. Vaher vastas õiguskantslerile soovitud kahe kuu asemel alles selle aasta juunis ja leidis, et põhiseadusega vastuolu ei ole. «Praegu analüüsib õiguskantsler siseministeeriumi kirja ja kujundab selle pinnalt oma seisukoha,» ütles õiguskantsleri abi Helen Paliale.
2010. aastal lõpetanute juristi, Nordeuse advokaadibüroo vandeadvokaadi Jaana Nõgisto sõnul pakkusid nad õiguskantsleri märgukirjast ajendatuna siseministeeriumile kompromissi – piirivalvurid saavad politseileitnandi teenistusastme ja vastava palgaastme ning loobuvad rahalise hüvitise nõudmisest.
Nõgisto sõnul lubab seadus siseministril ülendada piirivalvurit rohkem kui ühe teenistusastme võrra, mistõttu ei tuleks rikkumise kõrvaldamiseks tingimata seadust muuta. Kuna aga siseminister erinevalt õiguskantslerist mingisugust põhiseadusvastasust ei näe, ei ole Nõgisto sõnul ka kompromissi loota.
«Ootame praegu ära, kuidas toimib õiguskantsler. Kui õiguskantsler meid aidata ei saa, siis peame omal käel edasi tegutsema ja ilmselt ka kohtusse pöörduma,» lisas Nõgisto.
Sildniku sõnul võtsid nemad aasta enne lõpetamist akadeemilise puhkuse, et näha, kuidas 2010. aasta lennu vaidlused kulgevad. «Kuna probleem ei ole lahendust leidnud, siis olime sunnitud ise kohtu poole pöörduma,» ütles ta.
Kaebust hakatakse Tallinna halduskohtu kantselei juhataja Marilin Reintammi sõnul arutama septembris. Varasemast peaks piirivalve ametiühingu usaldusisiku Ahti Tasuja teada kohtumenetluses olema kaebus neljalt piirivalvurilt, kes PPAs tehtud struktuurimuudatuse tõttu viidi mitu astet madalamale ametikohale.
Kommentaar
Siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti ühine kommentaar
Siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esialgse hinnangu kohaselt ei ole 2007. ja 2008. aastal sisekaitseakadeemiasse piirivalveteenistuse erialale õppima asunutel õigust saada politseileitnandi teenistusastet. Kuna vaidlus on väga värske, on siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning sisekaitseakadeemia seisukoht kaebuse ja selle kompromissiga lõpetamise võimalikkuse osas alles kujundamisel.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)