Kõrgkoolide optimeerimiskirves võib esimesena tabada kultuuriakadeemiat

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Haridusministeerium soovib leppida kõrgkoolidega sügiseks kokku nende vastutusvaldkonnad ja piirata neist väljapoole jäävate erialade õpetamist. Praktikas tähendab see, et mitmed õppekavad kaovad või ühendatakse teistega.

Ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhi Mart Laidmetsa sõnul koostab ministeerium praegu kõrgkoolide tugevuste analüüsi ja saadab sügisel välja ettepanekute paketi, oodates koolidelt ka ise ideid, kuidas nõrkustest - nagu ebaefektiivsed erialad ja õppekavade dubleerimine - üle saada.

Käigu mõte on ennetada probleeme, mis võivad tekkida 1. jaanuarist 2013, kui ülikoole hakatakse rahastama uutel alustel tulemuspõhiste lepingutega. Nimelt jääb ülikoolidele küll suurem otsustusõigus riigi toetuse kasutamisel, ent riik hakkab raha andma vastavalt sellele, kuidas õppekavad tulemus- ja kvaliteedinõudeid täidavad.

Seetõttu võiksid ülikoolid olla ise huvitatud õppekavades korra majja lööma. «Kindlasti võib see kaasa tuua selle, et mõni neist ise loobub mingi eriala õpetamisest,» nentis Laidmets. Ta ei salanud, et kõige enam on jutuks olnud pisut üle 1000 tudengiga TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, kus on rida kalleid väikeerialasid.

Vastutus ülikoolidele

Akadeemia direktor Anzori Barkalaja näeb aga ministeeriumi käigu taga katset panna koolid sundseisu. «Me peame iseenda kätega lõikama kõri läbi õppekavadel, kus kõik on väga hästi. Minu meelest oleme me jõudnud olukorda, kus ühiskonnas on toimimas juba Orwelli ja Kafka stsenaariumid,» kommenteeris ta.

Barkalaja põhjendas, et ministeerium alustas erialade väljasuretamisega poolteist aastat tagasi, kui akadeemia nelja õppekava rahastamise koefitsienti langetati 2,0-lt 1,1-le, jättes kooli sellega ilma 400 000 eurost aastas. Sellega on akadeemia kaks osakonda tänaseks sisuliselt pankroti äärel ja vajanud korduvalt riigi lisatoetust.

«Olukord on pannud meid sundvaliku ette sulgeda neli õppekava – kultuurikorraldus, huvijuht-loovtegevuse juhendaja, raamatukogundus ja infokeskkonnad ning info- ja dokumendihaldus, kus on 70 protsenti akadeemia tudengitest,» ütles Barkalaja. Ta viitas, et tegelikult näeks ministeerium hoopis teatrikunsti eriala kadumist ja jäämist vaid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vastutusalaks. Seni on TÜ VKA-s ja ühiskonnas sellele tugev vastuseis.

«On selge, et kõigi nende õppekavadega me ei jõua rahaliselt edasi minna,» vaagis kultuuriakadeemia olukorda Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm. Akadeemia jääb kindlasti alles, kuid õppekavade koondamisest pääsu pole.

Kalm nentis, et nagu teisedki rektorid, näeb ta kõrgharidusmaastikku optimeerimises olulisi plusse: kui igasse kõrgkooli jäävad alles vaid tugevamad alad, koondub sinna ka rohkem raha, paremaid õppejõude ning tõuseb teaduse tase. Ühtlasi laheneks näiteks ebaloomulik olukord, kus tehnikaülikool õpetab sotsiaalalasid ja iga kool haldusjuhte.

Ettepanek määrata kvoot

Kalmu paneb muretsema aga see, et ministeerium teinud ettepaneku leppida kokku, kui palju tudengeid tohib ülikool väljaspool oma vastutusvaldkondi maksimaalselt koolitada. Rahvusülikool ei saa aga niisama õppekavu sulgeda.

Samuti saab olema tuline vaidlus, kuidas vastutusvaldkonnad jaotada. «Selles projektis, mida me nägime, ei olnud näiteks TÜ vastutusvaldkonnaks keskkonnateadusi. Samas, kui võtame teadusliku taseme, siis me oleme selles vaieldamatult Eesti tugevaim.»

Nii Maaülikooli rektor Mait Klaassen kui ka Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ütlesid, et ministeeriumi suund on õige ja komisjonid juba arutavad optimeerimisvõimalusi. «Noori on vähe ja kõik erialad ei pruugi alati lõpuni täituda - ongi kõik,» nentis Klaassen.

Landi sõnul peab Tallinna Ülikool oma leivaks sotsiaal- ja humanitaarteadusi, õpetajakoolitust, Balti Filmi- ja Meediakooli ja uusi erialasid nagu meedia ja kommunikatsioon. Milliseid valdkondi ühendamine või kadumine ootab, selgub Landi sõnul novembriks.