Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Savisaar pöördus õiguskaitseasutuste pärast inimõigusorganisatsioonide poole

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Karin Kangro
Copy
Edgar Savisaar
Edgar Savisaar Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar kirjutas Kesknädalas, et pöördus oma sõnavabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks inimõigusorganisatsioonide poole, et saada selgitusi rea asjaolude kohta, kus valitsuse institutsioonid ja õiguskaitseorganid on opositsioonitegelasi tema sõnul põhjendamatult rünnanud.

Savisaar märkis, et lisaks talle on teiste seas Amnesty Internationalile, Human Rights Watchile ja Euroopa inimõiguste volinikule saadetud pöördumisele alla kirjutanud mitu riigikogu liiget ja omavalitsustegelast, keda on tema sõnul ahistatud.

Savisaare sõnul on viimase kahe aasta jooksul meediale järjepidevalt sisendatud seisukohta, et ta on Vene Föderatsiooni agent. Ta märkis, et on pöördunud selles küsimuses riigiprokuratuuri poole ja saanud mullu jaanuaris vastuse, mille kohaselt midagi uurida või selgitada pole vaja ja teda pole milleski süüdistatud.

«Samal ajal meedia jätkab skisofreeniliselt minu esitamist Vene luure agendina, millega riivatakse minu ausat nime ja määritakse poliitilist palet. Kusjuures allikana viidatakse tavaliselt õiguskaitseorganitele või nende vahendajatele ajakirjanduses,» märkis ta.

Savisaar lisas, et ajakirjanikel võib olla isegi mingil määral õigus, sest tema hinnangul tegelevad mõned õiguskaitseorganid ja jõustruktuurid viimasel ajal Eestis mitte õiguse rakendamise, vaid moraliseerimisega, ning tema väitel muutub üha sagedasemaks nende vahetu sekkumine päevapoliitikasse. «Ma ei pea seda õigeks ja olen seisukohal, et demokraatlikus riigis on julgeolekuasutuste ülesanne rakendada õigust, mitte moraliseerida ega osaleda päevapoliitikas,» ütles ta.

Savisaar kirjutas Kesknädalas ka Keskerakonna büroos korraldatud läbiotsimisest. «Läbiotsimisele on järgnenud ebatavaliselt pikk vaikus, mis paneb arvama, et tegu oli katsega õiguskaitseorganite poolt teadlikult opositsioonierakonda diskrediteerida,» lausus ta.

Samuti märkis ta, et tema hinnangul on sagedaseks muutunud poliitiliselt selektiivne lähenemine erinevatele kriminaalsetele või oletatavalt kriminaalsetele olukordadele. «See on tendents, et ühtesid isikuid tuleb pikalt ja avalikkuse tähelepanu all uurida, kuid teatavate teiste liigitunnustega isikute tegudele antakse riigi poolt positiivne hinnang maksimaalselt ühe tööpäeva jooksul ühtegi menetlustoimingut tegemata,» ütles ta ja lisas, et ka kaitsepolitsei aastaraamatus avaldatud materjalid on katse Keskerakonda diskrediteerida.

Savisaar väitis, et kuna kõigist katsetest hoolimata ei ole siseriiklikult suudetud kogu opositsiooni alla suruda, siis on püütud sellesse kaasa tõmmata ka välisriike, levitades seal väärinformatsiooni opositsioonitegelaste kohta ja püüdes kahjustada nende mainet.

«Laekunud on informatsioon, mille kohaselt Eesti prokuratuuri korrespondentsis välisriigi ametivõimudega on mulle omistatud menetlusõiguslik staatus. Olen teada saanud, et minu isikut käsitletakse nendes dokumentides «kahtlustatavana» ja isegi «süüdistatavana». Nimetatud staatust ei saa isikule Eesti seaduste järgi omistada ilma tema teadmata ja vastavaid ametlikke süüdistusi esitamata,» kirjutas Keskerakonna esimees Kesknädalas.

Savisaare sõnul saadeti selliste väidetega kiri Eesti prokuratuurist välismaale rohkem kui aasta eest, kuid seniajani ei ole talle esitatud mingeid süüdistusi ega kahtlustusi. «Jääb arusaamatuks, kas valetas prokuratuur oma välisriikide kolleegidele, et maalida minust võimalikult must pilt, või on mulle tõesti seljataga ja minu teadmata esitatud mingisugused süüdistused või kahtlustused, millega prokuratuur on siis ise seadusi rikkunud,» lausus ta.

Savisaar märkis, et oli sunnitud Eesti ametivõimude tegevuse vaidlustama, sest prokuratuuri kirjades tema suhtes esitatud faktoloogia on «häbematu vale». «Selleks, et luua eelsoodumus, teatataksegi, et tegu on «kahtlustatud ja süüdistatud» isikuga, kellele a priori on omistatud kuritegelik taust ning kelle kohta andmete väljaandmisest teised Euroopa riigid ei saavat keelduda,» ütles ta.

Savisaar kirjutas, et huvi tema isiku poliitilise ja majandusliku tegevuse suhtes Eesti prokuratuuri poolt on mõnikord lausa paranoilise iseloomuga. «Prokuratuurist ja kapost sosistatakse, et minu jälitamiseks ja minu kui opositsiooniliidri kohta andmete kogumiseks olevat kulutatud üle kahe miljoni euro maksumaksja raha, kusjuures mingeid tulemusi saavutamata. Märgin, et kui pädevad ametivõimud oleksid minu käest mõistlikul viisil küsinud, siis oleksid nad ka saanud selgituse nendes küsimustes, mille vastu salaja huvi tuntakse, ja ei oleks olnud vaja kulutada seda kaht miljonit eurot,» lausus ta.

«Kardan, et kui meie poliitiliselt orienteeritud õiguskaitseorganitel midagi muud üle ei jää, siis tuvastatakse ühel päeval minu arvutis kahtlaste saitide kopeerimine ja mine tõesta siis vastupidist. Olen hästi valvas ka selle suhtes, et minu köögist ei leitaks mingit keelatud valget pulbrit, millele võib narkootikumi sildi külge kleepida,» kirjutas Savisaar.

Ta lisas, et tema mõtted on tegelikult kantud murest sõnavabaduse, demokraatia ja õigusriikluse pärast. «Üks kahest, kas on õiguskaitseorganid valitsusel üle pea kasvanud või töötavad nad koos opositsiooni hävitamise nimel. Mina ei ole kiuslik ega paha inimene. Olen seda protsessi võibolla isegi liiga kaua pealt vaadanud. Püüdnud mõnikord ulatada kätt koostööks, aga seni tagajärjetult,» kirjutas Savisaar.

Tagasi üles