/nginx/o/2011/10/03/777290t1h8079.jpg)
Eesti ettevõtjate värbamispraktika ei kinnita Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vanemteadur Ott Toometi väiteid nagu oleks vene nimi takistuseks töövestlustele kutsumisel või töö leidmisel.
Ettevõtted töötajaid vene nime pärast palkamata ei jäta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti tööturg on liialt väike lubamaks endale sellist käitumist. Perekonnanimi ei kanna infot inimese tööoskuste, hariduse, usaldusväärsuse ega ka tegeliku rahvuse kohta,» sõnas G4Si personalidirektor Ille Einmann. Ta rääkis, et turvafirma värbamiskeskus suhtleb kõikide kandidaatidega ning kui inimene ühelegi vabale töökohale ei sobi, näiteks turvaseaduse keelenõuetele ei vasta, siis antakse talle infot, kuidas tööotsinguid edasi jätkata.
OÜ Personalijuht kogemus näitab, et esmast valikut mõjutab CV kvaliteet, mitte kandidaadi nimi. Kvaliteeti ja esmamuljet tõmbavad alla kirjavead, stiilivääratused ja muu ebakorrektsus CV-s, seda olenemata kandidaadi nimest ja rahvusest. Pigem eeldatakse ettevõtte esindaja sõnade kohaselt venepärase nimega tööotsijalt vene keele oskust, mis on konkurentsieeliseks.
«Sageli on tublidel vene keelt rääkivatel noortel parem ettevalmistus, vene, eesti ja inglise keele oskus, võrreldes eesti noortega, kes lisavõõrkeelena valdavad vaid inglise keelt,» märkis ka Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Suitsu.
Tema kinnitusel ei vali ka Kaubamaja töötajaid nimede järgi. Esimese kandideerimisvoorus on Kaubamajas olulised CV üldmulje nagu korrektne ja kirjavigadeta vormistus ning inimese kvalifikatsioon - vajalik haridus, keeleoskus ja varasem töökogemus sarnases valdkonnas. Teises voorus, töövestluses hakkavad lugema tööotsija tugevused, tema hoiakud ja arenguvajadused, ootused ning valmidus õppida.
«Nime osas ei tee me tööandjana küll järeldusi inimese kompetentsuse kohta. See, millist päritolu keegi on, ei mängi mingit roll, meie kollektiivis on väga palju ka mitte-eesti nimega töötajaid,» ütles Elioni personaliteenuste osakonna juhataja Anu Press. Tema sõnul vaadatakse värbamisel inimese väärtushinnanguid, kompetentsi ja erialast ettevalmistust ning kuna IT- ja telekommunikatsiooni valdkonnas on töötajatest pea alati puudus, siis oleks lihtsalt nime või rahvuse põhjal kolmandiku tööjõu välistamine firmale äärmiselt kahjulik. Press märkis, et lisaks spetsialistidele moodustavad suure osa Elioni töötajaskonnast klienditeenindajad, kes peavad teenindama palju igast rahvustest ja erinevate emakeeltega kliente. Seetõttu on positiivne kui firmas on töötajaid, kes saavad vene päritolu inimesi teenindada nende emakeeles.
«Vestlusele kutsumise aluseks on kandidaadi vastavus töökoha nõuetele, nimekuju ei oma mingit rolli,» sõnas EMT avalike suhete juht Kaja Sepp. Ka tema rõhutas, et eriti teeninduses on vene keele oskus suureks plussiks ning selles mõttes võib vene taustaga (nimest sõltumata) töölekandideerijatel olla hoopis eelis. Sepa hinnangul oskavad noored venelased üldiselt parem eesti keelt kui noored eestlased vene keelt.
Seda, et teenindussektoris jääb vene keele oskus vajaduseks ja määravaks teguriks ka tulevikus, eriti Põhja- ja Ida-Eestis kinnitas ka Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson. Seda mõjutavad lisaks nende piirkondade rahvuslikule struktuurile ka turism ning kaubavahetus Venemaaga. Kaursoni sõnul on konkurentsieelis neil noortel, kes räägivad lisaks eesti ja inglise keelele ka head vene keelt. Seega peaks tema hinnangul vene keelele koolis ja ülikoolis kindlasti suuremat tähelepanu pöörama ja seda intensiivsemalt õpetama.