Võrokesed ees, setod järel

Üheks setode olulisemaks ja populaarsemaks tähtpäevaks on Seto kuningriigi päev ja uue sootska valimine. Käib see väga lihtsalt: kandidaadid seisavad lauale ja kelle ees kõige rohkem valijaid on, osutub kuningaks. Läinud aastal võitis Ahto Raudoja. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos anti viimasel rahvaloendusel võimalus määratleda end ka südamelähedase murdekeele kaudu, tugevaim kodukohaidentiteet on võrokestel ja setodel.

Postimehe andmetel oli andmetöötluse juunikuise seisuga end võrokesena määratlenud 70 000 vastajat, setona 12 000 ja mulgina 2000. Lisaks on vastajad ära mainitud ka Kihnu, Saare, Mulgi, Kodavere ja Hiiu põliseid piirkondlikke murdeid.

12 000 setot

Setosid loeti Eestis viimati kokku 1934. aastal. Seto kuningriigi sootska Ahto Raudoja tunnistas, et rahvaloenduse järel julgesid optimistlikumad unistada, et seto keele märgib ankeedis ära 9000, maksimaalselt 10 000 inimest.

«Juba esialgsed andmed on suur ja ääretult positiivne üllatus,» tõdes Raudoja. Ta leidis, et seda arvu on kasvatanud peamiselt see, et teise ja kolmanda põlvkonna Setomaalt väljarändajad julgevad end taas setodena identifitseerida.

«Kas nad just keelt oskavad, aga nende jaoks on äkki saanud see identiteet oluliseks.

Usun, et veel viis aastat tagasi oleks olnud palju nukramad tulemused,» pakkus Raudoja, kelle hinnangul on setode ja Setomaa maine viimasel ajal kõvasti paranenud, seda tänu omanäolise rahvakillu häälekale eneseteadvustamisele.

Sel suvel ajab Setomaal üks üritus ja tähtpäev teist taga, eelseisval nädalavahetusel on ühel päeval näiteks viis üritust. Rääkimata sellest, et muistse muinasroki «Peko» etendused on viimseni välja müüdud.

Raudoja imestas, et ehkki mulkide elupiirkond on Setomaast palju suurem, ei ole end selle kandi ja keele kaudu määratlejaid kuigi palju. «Seto murre on kindlasti elujõulisem ja eritabasem,» ütles Raudoja ja lisas ehtsetoliku muigega: «Mulgid on olnud alati jõukad, jõukus aga hävitab oma keele. Setod on olnud vaesemad, alahoidlikumad ja oma keelt-kombeid rohkem elus hoidnud.»

Uhkus ja juuretunnetus

Aastast 1995 töötab Võru linnas riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut, mis tegeleb võro keele ja kultuuri uurimise ning arendamisega. Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba tõdes, et esialgsed rahvaloenduse andmed langevad kokku ka nende varasemate uuringutega.

Kümmekond aastat tagasi  tehtud uuringud näitasid, et võro keele oskajaid on umbes 50 000 – 70 000, saare keele oskajaid 15 000 – 20 000 ja mulgi keele oskajaid umbes tuhatkond. «Tegemist on väga isikliku identiteeditundega ehk hindätiidmisega, kas lisaks eestlaseks olemisele on juuretunnetus, tugev seotus kodukohaga,» tõdes Kuuba.

Kui setodel on setoks olemise tunnuseid palju – oma keel, kalender, rahvariided, leelo, tähtpäevad, kombed ja usk –, siis võrokestel on keel pea ainus tunnus. «Sellest on hoitud hästi kinni, kuid mis edasi saab, seda ei tea,» nentis Kuuba.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhi Diana Beltadze sõnul on rahvaloenduse andmete analüüs alles algusjärgus ja murdekeele andmeid statistikaamet veel avaldanud ei ole, seega ei saa ta neid ka kommenteerida.

Beltadze sõnul täpsustatakse praegu leibkonnasuhteid ja eemal­datakse topeltkirjeid, samuti korrastatakse aadresse. Esialgse kava järgi algab rahvaloenduse lõplike ja detailsete andmete avaldamine detsembris.

Esialgsed üldandmed

•    Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel elab püsivalt Eestis 1 294 236 inimest.

• Eelmise, 2000. aastal toimunud rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 inimese ehk 5,5 protsendi võrra.

•    Rahvaloendusel loendatud püsielanikest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti püsielanikest, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvuse esindajana 4,9 protsenti loendatud inimestest, 1,5 protsenti jättis oma rahvuse avaldamata.

•    Eestis 11. korda korraldatud rahvaloendus toimus mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini.

• Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

• Rahvaloenduse lõplikud andmed avaldab statistikaamet 2013. aastal

• Järgmine rahvaloendus toimub Eestis aastail 2020-2021.

 Allikas: statistikaamet