Kakskümmend aastat Eestis õpilasvahetusega tegelenud rahvusvahelise organisatsiooni Youth for Understanding (YFU) kaudu saabub tänavu vahetusaastaks Eestisse 34 keskkoolinoort.
Eestisse saabub tänavu elama ja õppima rekordarv vahetusõpilasi
Kõige enam on vahetusõpilasi tulnud Eestisse Saksamaalt. Lisaks Euroopa riikidele saabub sel aastal õpilasi ka Austraaliast, Uus-Meremaalt, Brasiiliast, Uruguayst, Mehhikost, Kanadast ning Taist.
Tallinnas elav Marko Keerd tutvustas tänasel pressiüritusel, kuidas nende perre sattus aasta tagasi elama Mehhikost pärit Eduardo. «Meie tütar läks vahetusõpilaseks Colombiasse. Samal ajal otsiti perekondi Eestisse saabuvatele vahetusõpilastele. Tütre tuba oli ju vaba… ja nii see läkski.»
Eduardo tuli Eestisse muusikakooli. Pereisa sõnul mõtles ta, et kui muusikahuviline poiss kirjutab end tutvustavas kirjas sõnakestki Arvo Pärdist, siis nad võtavad ta. «Eduardo oli kirjutanud kaks lehekülge Arvo Pärdist! See oligi tema siiatuleku põhjus. Ta ütles, et tahab elada Arvo Pärdi sünnimaal.»
Keerdi sõnul soovisid nad vahetusõpilase võtta Ladina-Ameerikast, et mõista paremini, mida nende tütar teisel pool ookeani läbi võib elada.
Umbes nädala aja eest lõppes Eduardo vahetusaasta Eestis ning nüüdseks on ta tagasi Mehhikos. Esimene Skype’i kõne pere lisaliikmega on juba tehtud. «Imelik tunne oli. Ta on nii kaugel, miks mitte siin!» kirjeldab Keerd oma emotsioone. Eduardo pärisisa olevat Eesti pere juba Mehhikosse kutsunud ja Keerd lubab, et ükskord nad joovad kindlasti koos ühe tekiila.
Katrin Kuul sattus vahetuspereemaks hoopis eriskummalisemat teed pidi. «Otsisin internetist inglise keele kursuseid ja sattusin juhuslikult YFU kodulehele. Ise olin selle programmi jaoks juba liiga vana, aga sealt hakkas vahetuspereks saamise mõte idanema.»
Kaks aastat tagasi võttis Kuulide perekond endale koju Saksamaalt pärit vahetusõpilase. Kui aasta sai läbi ja pere lisaliige tagasi Saksamaale saadetud, otsustati võtta ka teine vahetuslaps. Lisaks saksa poisile on nende perealbumis nüüd oma koht Belgiast pärit tüdrukul Jolijnil.
YFU tegevdirektor Oliver Kontrami sõnul on mitu peret võtnud pärast esimest vahetusõpilast ka järgmise. «Eestis on 55 perekonda, kes on korduvalt vahetuslapsi oma perre võtnud.» Mõni pere on seda teinud ka kolmel või neljal korral.
Eestisse aastal 1995 esimesena YFU kaudu tulnud vahetusõpilane Edina Csüllog on pärast 17 aastat jätkuvalt Eestisse armunud. «Ma olen natuke juba eestlaseks muutunud. Mulle väga meeldib see topeltidentiteet.»
Ungari päritolu Edina on pärast vahetusaastat korduvalt Eestisse tagasi tulnud. Ta õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, ning aastal 2007. astus Balti Filmi- ja Meediakooli Tallinnas. Edina mees on eestlane ja neil on pisike laps. Edina enda sõnul ei jõua ta ära oodata, millal saab ise kunagi vahetusõpilase võtta. «Kui see oleks võimalik, võtaksin kohe!»
34st Eestisse tulevast õpilasest on vahetuspere leidnud juba 26. «Pered on mööda Eestit laiali. Mitu on Tallinna ja Tartu ümbruses, aga on ka Võrumaal, Viljandis, Türis, Rakveres ja Pärnus,» lausub YFU pressiesindaja Ursula Pensa.
Seni on YFU saatnud välismaale õppima üle tuhande eesti koolinoore. Samal ajal on välisriikidest Eestis tulnud õppima paarsada gümnasisti.
• YFU on vahetusprogramm 15-18 aastastele õpilastele
• Kõik vahetusõpilased elavad peredes
• Eestis on käinud 225 vahetusõpilast
• 55 pere on korduvalt vahetusõpilase võtnud
• YFU sai alguse aastal 1951 USAs
• YFU Eesti alustas aastal 1992
• Esimene vahetusõpilane käis Eestis 1995. aastal