/nginx/o/2011/10/28/811218t1h5ede.jpg)
Valgamaa Omavalitsuste Liit jätab kooskõlastamata valitsuse algatatud üleriigilise planeeringu Eesti 2030 eelnõu, kuna selles ei nähta ette alternatiivvõimalust Rail Baltic trassi kulgemiseks läbi Tartu ja Valga ning Valga linna toimealaks on planeeritud vaid linnaga külgnev Eesti ala.
«Inimese igapäevaseid toimetamisi piirid ei mõjuta,» ütles Valga linnapea Kalev Härk. «Ka planeerijatel tuleb osata näha riigipiiri taha.»
Linnapea sõnul on Valga ja Valka üks sotsiaalmajanduslik tervik. «Meile ei sobi, kui meie linna ja selle tagamaad planeeritakse Tallinnast üht- ja Riiast teispidi,» ütles Härk.
Planeering Eesti 2030 tugineb toimepiirkondadele, kui sotsiaal-majanduslikele tervikutele, mille moodustavad kesksed linnapiirkonnad koos oma tagamaaga. Toimepiirkona aluseks on inimeste igapäevane töö- ja haridusalane liikumine ning igapäevateenuste tarbimine. Üleriigilise planeeringu eelnõus lõpeb aga Valga linna toimeala riigipiiriga, mis ei kajasta tegelikkust.
Ka ei sobi Valgamaale, et üleriigiline planeering näeb tulevase raudteeliini Rail Baltic ainsa võimaliku marsruudina Tallinn-Pärnu-Riia trassi.
«Uue otseraudtee valmimine jääks aastakümnete kaugusele ning läheks sedavõrd kalliks (Eesti omafinantseeringu osa on 440 miljonit eurot), et ühtegi teist suuremat transpordiga seotud projekti ei saa kümnete aastate jooksul ette võtta,» ütles Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Madis Gross.
Grossi sõnul jääks otsetrassi rajamise korral ära nii Saaremaa püsiühendus kui soikuks ka Tallinn-Tartu maantee ehitus, olemasoleva raudteetrassi Tallinn-Tartu-Valga-Riia moderniseerimine tuleks aga kordades odavam ning võimaldaks uue euroraudtee Baltikumis käivitada juba mõne aasta pärast.
«Sellel marsruudil on rongid juba 120 aastat sõitnud ning mõju keskkonnale on teada, uue otseliini rajamise puhul tekib oht, et looduses lüüakse midagi tasakaalust välja,» lisas Gross.
Grossi hinnangul oleks Tartu-Valga liini puhul ka Rail Baltic projektist kasusaajate hulk suurem kuna see läbiks suurema elanikkonna arvuga ja majanduslikult aktiivsemat piirkonda. Seega oleks Eesti majandusele tervikuna antav tõuge tugevam.
«Planeeringuid tehes tuleb pilk oma varvastelt üles tõsta ning kaugemale suunata,» lisas Gross. «Rail Baltic ei pea ilmtingimata Tallinnas lõppema. Läbi Tartu ja Valga kulgev trass võimaldaks selle suunata Peterburi peale.»