22 riigieksamipetturil jääb tänavu kool lõpetamata

Spikerdamine. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatisoonikeskus sai tänavu jälile 22-le riigieksamil tõsisema rikkumisega patustanud õpilasele, kusjuures 18 õpilase puhul oli tegemist õpetajate initsieeritud petmisega.

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin ütles, et eksamikontrollijad avastasid kooli, milles neli matemaatika riigieksamit teinud noort kasutasid spikreid. Spikrid avastati õpilastelt eksami käigus.

Teises koolis aga jõuti eksamitööde kontrollimisel jälile 18 õpilasele, kellele olid bioloogia riigieksami ajal õigeid vastuseid ette öelnud nende õpetajad.

«Need õpilased tegelikult sattusid sellesse olukorda õpetajate süül. Õpetajad initsieerisid kogu selle portsessi, mis seal toimus. Õpilased on süüdi selles, et nad õigeaegselt ei teavitanud. Nende südametunnistus tärkas tegelikult siis, kui neile olid tulemused juba välja pandud,» kirjeldas Lippin.

Ta keeldus avaldamast, milliste koolidega on tegu, kuid ütles, et eelolevaks esmaspäevaks kavandatud lõpuaktus jääb patustanud õpilastel pidamata ja tänavu nad kooli ei lõpeta. Mida tehakse õpilasi petmisele kihutanud pedagoogidega, on Lippini sõnul kooli juhtkonna otsustada.

«Minu arvates on see kurb, et osad noored, kes lõpetavad kooli, saavad kaasa sellised väärtushinnangud, et spikerdamine on tore ja see saab toimuda lausa õpetajate kaasabil. Ma arvan, et need õpetajad ei peaks töötama õpetajatena.»

Lippinil oli juhtunust ajendatult sõnum tulevastele eksamikirjutajatele. «Hindajad, kes hindavad eksamitöid, on niivõrd professionaalsed, et nad kui nad näevad hinnatavate tööde pakki, siis nad on võimelised kõrvalise abi kasutamise tuvastama väga kiiresti ja ütlema ära, kus on õpilased klassis istunud, kui näiteks on seal liikunud spikker.» Spikerdamine avastatakse tagantjärele tavaliselt ühesuguste vigade esinemise põhjal.

Pettuste vastu võideldakse iga-aastaselt, kuid need vajavad ka suuremaid muutusi eksamikorralduses. «Võib-olla tasuks selle spikerdamise valguses tõesti kaaluda, et eksamid toimuksid tulevikus avatud materjalidega. See võib-olla võtaks maha paine kirjutada spikreid ja kasutada kõrvalist abi,» pakkus Lippin ühe lahenduse. 

Näiteks on poolenisti avatud materjalidega uus eesti keele eksam, kus eksaminandil tuleb vastata alusteksti põhjal ja tal on võimalik kasutada õigekeelsussõnaraamatut. See tähendab seda, et eksami fookus on liikunud faktiteadmiselt vilumusele kasutada lubatud abimaterjale.

Lippin ei julgenud siiski veel anda soovitust, et eksamite korraldamise tuleval aastal üle võttev SA Innove võiks avatud materjalidega eksamid kasutusele võtta. «Kui aeg on selleks küps, siis avatud materjalidega eksamid ka tulevad,» ennustas ta.

Kokku sooritas tänavu eksameid 17 300 eksaminandi, mis on 11 protsenti vähem kui 2011. aastal. Eksamitöid esitati üle 40 000.